Eks suure hädaga tuleb ikka ennast lõpuks ületada. Jalad on erinevatest kohtadest juba nii pikka aega valutanud, et jooksutrennid ei ole just kõige suuremaid emotsioone viimasel ajal kahjuks pakkunud. Lõpeb ühest kohast valu ära, algab järgmisest jne jne... Otseselt jooksmist need valud küll seganud ei ole, aga ebamugavusi on küll põhjustanud. Aga (minu enda jaoks) suurest treenimisest, mis eelmisel sügisel alguse sai, olen saanud nii suure positiivse emotsiooni ja ülihea enesetunde, et see ei tule enam kõne allagi, et mingite jalavalude tõttu asi pooleli jätta. Ilmad on ka nii ilusad, et lausa kahju oleks trennipäeva vahele jätta.
Niisiis - täna hommikul otsisin välja rattapumba ja pumpasin bike`i kummid täis ning tegin esimeseks baigitrenniks sobiva 20 km-se tiiru Viimsi poolsaare ühest otsast teise ja tagasi - kuigi sõidetud sai päeva kõige kuumemal ajal, oli sõit fantastiline - mere ääres, kerge tuul puhus... ja kuna me rannaskäijad ei ole, siis oli see sõit ka päevitamise eest. Nagu siis teistsugune rannaskäik - rattapüksid ja -pluus on nüüd küll kindlasti selga päevitatud:)
Uskumatu kui kerge oli rattaga täna sõita. Jooksutrennid on vähemalt siin oma positiivse mõju avaldanud.
Nüüd natuke puhkust ja siis rulluisud alla ning õhtusesse trenni uisutama!
Niisiis - täna hommikul otsisin välja rattapumba ja pumpasin bike`i kummid täis ning tegin esimeseks baigitrenniks sobiva 20 km-se tiiru Viimsi poolsaare ühest otsast teise ja tagasi - kuigi sõidetud sai päeva kõige kuumemal ajal, oli sõit fantastiline - mere ääres, kerge tuul puhus... ja kuna me rannaskäijad ei ole, siis oli see sõit ka päevitamise eest. Nagu siis teistsugune rannaskäik - rattapüksid ja -pluus on nüüd küll kindlasti selga päevitatud:)
Uskumatu kui kerge oli rattaga täna sõita. Jooksutrennid on vähemalt siin oma positiivse mõju avaldanud.
Nüüd natuke puhkust ja siis rulluisud alla ning õhtusesse trenni uisutama!
No comments:
Post a Comment