Olles sel nädalal Kuressaares, jäi raamatupoes pilk pikemalt peatuma kahel raamatul - "Kangelane" ja "Jooksjana sündinud." Kuna läbi e-poe oli raamatute ostmine 15% odavam, sain raamatud kätte täna Tallinnas ning kohe algas ka "Jooksjana sündinud" lugemine.
Esimesest hetkest alates tekkis tunne, et raamat on hästi kirjutatud ning inspireeriv. Kohe jäi ka kummitama lause "Parim jooksja ei jäta jälgi." Olles lugemisega praegu veel suhteliselt alguses (39 lk), ei oska küll päris täpselt aimata, mida filosoofiline lause "Parim jooksja ei jäta jälgi" selle raamatu kontekstis tähendada võiks, küll aga tekkis koos raamatu lugema hakkamisega kohe ka vastupandamatu soov täna üks väike jooks teha. Sellele soovile aitas omajagu kaasa pärastlõunane märg asfalt Viimsi kandis :)
Seega siis suund Pirita metsa ning kerge jooks 6 km, kusjuures huvitav on see, et need paar jooksu, mis maikuus tehtud on, on möödunud üllatavalt hästi - kusagilt pole jalad tunda andnud. Võibolla on sellele natuke kaasa aidanud ka muutunud jooksustiil; enam ei jookse üle kanna, nagu vanasti.
Enda jaoks mõtestasin tänase jooksu ajal põhimõtte "Parim jooksja ei jäta jälgi" lahti; saab näha, kas raamatut lõpuni lugedes avaneb raamatus samasugune selgitus sellele põhimõttele.
Jätkan huviga lugemist ...
Esimesest hetkest alates tekkis tunne, et raamat on hästi kirjutatud ning inspireeriv. Kohe jäi ka kummitama lause "Parim jooksja ei jäta jälgi." Olles lugemisega praegu veel suhteliselt alguses (39 lk), ei oska küll päris täpselt aimata, mida filosoofiline lause "Parim jooksja ei jäta jälgi" selle raamatu kontekstis tähendada võiks, küll aga tekkis koos raamatu lugema hakkamisega kohe ka vastupandamatu soov täna üks väike jooks teha. Sellele soovile aitas omajagu kaasa pärastlõunane märg asfalt Viimsi kandis :)
Seega siis suund Pirita metsa ning kerge jooks 6 km, kusjuures huvitav on see, et need paar jooksu, mis maikuus tehtud on, on möödunud üllatavalt hästi - kusagilt pole jalad tunda andnud. Võibolla on sellele natuke kaasa aidanud ka muutunud jooksustiil; enam ei jookse üle kanna, nagu vanasti.
Enda jaoks mõtestasin tänase jooksu ajal põhimõtte "Parim jooksja ei jäta jälgi" lahti; saab näha, kas raamatut lõpuni lugedes avaneb raamatus samasugune selgitus sellele põhimõttele.
Jätkan huviga lugemist ...
2 comments:
Kas küsimusele on vastus leidunud?
Olles jõudnud tänaseks raamatu lugemisega täpselt poole peale, on minu tänane vastus iseenda jaoks selline, et püüan joosta varasema üle kanna jooksmise asemel teise stiiliga ja see on oluliselt kergemaks edasiliikumiseks kujunenud ning huvitav küll, aga jalgade probleemid ei ole ennast enam viimase kuu jooksul ilmutanud.
Seega - olles raamatuga poole peal - saan öelda, et "jälgi jätmata" võiks vähemalt minu jaoks tähendada võimalikult kerget edasiliikumist (kergelt päka peal jooksmist) ja võrreldes üle kanna jooksmisega, on tõesti tegu nagu "jälgi jätmata" jooksmisega.
Aga kui raamatuga lõpuni jõuan, võibolla see arusaam veel muutub
Post a Comment