"Jooksjana sündinud"

Olles sel nädalal Kuressaares, jäi raamatupoes pilk pikemalt peatuma kahel raamatul - "Kangelane" ja "Jooksjana sündinud." Kuna läbi e-poe oli raamatute ostmine 15% odavam, sain raamatud kätte täna Tallinnas ning kohe algas ka "Jooksjana sündinud" lugemine.

Esimesest hetkest alates tekkis tunne, et raamat on hästi kirjutatud ning inspireeriv. Kohe jäi ka kummitama lause "Parim jooksja ei jäta jälgi." Olles lugemisega praegu veel suhteliselt alguses (39 lk), ei oska küll päris täpselt aimata, mida filosoofiline lause "Parim jooksja ei jäta jälgi" selle raamatu kontekstis tähendada võiks, küll aga tekkis koos raamatu lugema hakkamisega kohe ka vastupandamatu soov täna üks väike jooks teha. Sellele soovile aitas omajagu kaasa pärastlõunane märg asfalt Viimsi kandis :)

Seega siis suund Pirita metsa ning kerge jooks 6 km, kusjuures huvitav on see, et need paar jooksu, mis maikuus tehtud on, on möödunud üllatavalt hästi - kusagilt pole jalad tunda andnud. Võibolla on sellele natuke kaasa aidanud ka muutunud jooksustiil; enam ei jookse üle kanna, nagu vanasti.

Enda jaoks mõtestasin tänase jooksu ajal põhimõtte "Parim jooksja ei jäta jälgi" lahti; saab näha, kas raamatut lõpuni lugedes avaneb raamatus samasugune selgitus sellele põhimõttele.

Jätkan huviga lugemist ...

Jooksukatsetus

Täna oli üle tüki aja üks väga lihtne päev - tööd eriti vaja teha ei olnud ning tööle minekul ka õiget mõtet ei näinud. Ideaalne päev spordiga tegelemiseks seega. Treeningplaan nägi ette tunnise uisutamise koos kiiremate lõikudega, aga see oli juba eile selge, et täna saabuv vihm uisutamist ei võimalda (sisehallid uisutamiseks meil ju teatavasti puuduvad ja märja asfaldiga jääb väljas uisutamine samuti ära).

Ootasin siis õhtuni, et vaadata, kas rulluisutamise saab asendada rattasõiduga, aga kui kella 19.00 paiku oli endiselt vihmane ja teed ka muidugi märjad terve päev sadanud vihmast, tuli kasutusele võtta alternatiiv nr. 2 - kepikõnd. Sõites raja poole tekkis aga uus mõte, et prooviks hoopis jooksmist. Vaataks, kuidas läheb ja kas üldse on kusagilt valus või saab imekombel normaalselt joosta. Tuleb tunnistada, et eelmise blogiloo mõned kommentaarid (Kaido ja teised positiivsed kommentaarid + muidugi Rünno Ruul FB-s) olid hakanud uuesti mõtteid lisaks ratta- ja rullisõidule ka jooksuradade suunas juhtima.

Viimsi jooksurada, kus ka täna jooksin.
Foto autor: Gea

Ja minu jaoks see väike ime sündiski. Sai joosta täiesti valuvabalt, küll aeglaselt ja ettevaatlikult, aga mitte kusagilt ka ei valutanud. Kohe rahulikum tunne minna vastu järgmistele ratta- ja rullitrennidele :)

Tegelikult tahtsin ma täna kirjutada ühel hoopis teistsugusel teemal, aga see üllatav jooks "rikkus" plaanid ära ning see lugu, mida tahtsin teha täna, tuleb mõne päeva pärast. Teema on innovaatiline ja vähemalt minu jaoks väga huvitav.

Kolm korda mõtle, üks kord otsusta!

Täpselt nii palju või isegi rohkem variante tekkis meil tänase trenni osas. Esimene mõte oli, et lähme mere äärde rulluisutama. Kuna tuul oli päris tugev, siis liikus ligi järgmine mõte - lähme hoopis Lillepi rajale (mina oleksin jooksnud ja Andres rullitanud). Ei. Tekkis juba järgmine mõte, et lähme hoopis Pirita metsa jooksma.

Viimase variandi juurde jäimegi. Jooksime minu tempos. Minu jaoks on see kiirem, aga Andrese jaoks kerge sörk. Tänane samm oli raskema-poolne. Üleeilne 10 km jooksu ja 5km tänast tempokat kõndi võtsid ilmselgelt oma osa. Aga kõige olulisem on see, et trenn toimus. Metsas oli palju inimesi. Neid, kes sporti tegid, oli vähemuses. Oli enam kui selge, et paljud on jõudnud Jaanipäeva pidustustelt tagasi linna ja metsa "ära eksinud".

Esimest korda nägime ühte jube kahtlast vanameest. Ta jalutas meile vastu ja kui jõudsime joostes peaaegu temani, siis hakkas ta väga imelikke jooksu imiteerivaid liigutusi tegema. Kuna ei osanud midagi nii tobedat oodata, siis ehmatasime korraks mõlemad. Huvitav, missugused tegelisnkid veel pimedas metsas ringi luusivad? Parem ei taha teada.

Tänane pildiseeria tuleb einest, mida sõime enne trenni minekut.

keedukartulid värske tilliga

värske salat: sibul, tomat, till, nektariin ja oliiviõli + sool ja pipar

imehea värske pesto Itaalia kohvikust

ja kõik asjad koos :)

Selline söömine on väga hea. Eine on kerge ja maitsev.