Olen tähele pannud, et kui teha trenni väljas, isegi siis kui ilm on väga vilets ning on külm ja pime, võib selle trenni vabalt ära teha üksinda. Ei ole vaja kaaslasi, ei hakka igav. Vähemalt minul pole kunagi hakanud, isegi siis mitte kui trenni jooksul ka ühtegi teist inimest ei kohta. Aga kui teha trenni jõusaalis, on vähemalt minu jaoks võimatult igav seda trenni teha üksinda. Kuigi inimesi on ümberringi palju, muusika lõugab igas saali otsas olevast kõlarist, kõik on valge, soe jne. Aga tõesti, igav on seal üksinda trenni teha. Huvitav paradoks ...
Aga just täpselt sellised mõtted mul tänase jõusaali trenni ajal tekkisid, mis nagu aimata võib, toimuski üksinda. Teist korda sel aastal kui läksin jõusaali üksinda, kusjuures eelmine oli sundkäik enne Berliini rullimaratoni kui väljas oli ilm liiga kehv, aga trenn tuli ära teha. Seega võib vist tänase trenni üle eriti uhke olla!
Aga trenn ise toimus 2. korrusel trenazööridega, kokku 1 tund ja 15 minutit, kusjuures 15 minutit oli tempo päris korralik (sõudeergomeetril ja jooksulindil). Võib öelda, et tegemist oli selle sügise kõige raskema trenniga, sest esimest korda üle tüki aja oli tunda pärast Spartat kontorilaua taha tagasi minnes, et väsinud olek on :)
Homme siis jätkame - 14.30 praeguse plaani järgi!
Aga just täpselt sellised mõtted mul tänase jõusaali trenni ajal tekkisid, mis nagu aimata võib, toimuski üksinda. Teist korda sel aastal kui läksin jõusaali üksinda, kusjuures eelmine oli sundkäik enne Berliini rullimaratoni kui väljas oli ilm liiga kehv, aga trenn tuli ära teha. Seega võib vist tänase trenni üle eriti uhke olla!
Aga trenn ise toimus 2. korrusel trenazööridega, kokku 1 tund ja 15 minutit, kusjuures 15 minutit oli tempo päris korralik (sõudeergomeetril ja jooksulindil). Võib öelda, et tegemist oli selle sügise kõige raskema trenniga, sest esimest korda üle tüki aja oli tunda pärast Spartat kontorilaua taha tagasi minnes, et väsinud olek on :)
Homme siis jätkame - 14.30 praeguse plaani järgi!
No comments:
Post a Comment