Esmaspäevahommikune traditsioon

Jäin ühel päeval mõtlema, et esmaspäevad on alati olnud ühed kõige keerukamad tööpäevad - raske on peale nädalavahetust hommikul üles saada, tööd on sel päeval tavaliselt kõige rohkem, KÕIK helistavad jne. - ühesõnaga, see on tööpäev, mille peale pühapäeva õhtuti mõeldes head tuju ei ole üldjuhul tekkinud. Ja nii on see minul olnud niikaua kui mäletan J Ainuke asi, mis on esmaspäevast tööpäeva seni natuke paremaks teinud, on olnud aeg-ajalt pühapäeval tööl käimine ja osade tööde ette ära tegemine. Aga see ei ole ju normaalne.

Ent viimase 1-2 kuuga on õnnestunud see "hall esmaspäev" ära muuta - nii et juba pühapäeval on, mida oodata. Kaasaaitajad on olnud 2 noort inimest. Esiteks treeningkaaslane, kellel sel õppeaastal algavad esmaspäeviti tunnid hiljem ja see on võimaldanud meil esmaspäevahommikuid alustada hoopis Sparta spordiklubi jõusaalis. Esmaspäevahommikused trennid algusega kell 8.00 on andnud kogu töönädalale nagu uue hingamise. Ja kusjuures täna hommikusel etteastel jõusaalis juhendas mind peatreener Argo Ader isiklikult mõne spetsiifilise harjutuse sooritamisel J   

Treeningkaaslased

Ja teine kaasaaitaja? Ütleme nii, et kui kodus on üks väga väike tegelane, siis saavad kõik asjad iseenesest tööl nii hästi korda, et pole vaja ei pühapäeviti tööl käia ega ei ohusta enam esmaspäevased tööde ülekuhjumised:

Väike sõber kodus

Soovin ka kõigile lugejatele rõõmsaid esmaspäevi!!