Reis Šveitsi Swiss Inline Touri avaetapile Baselis algas laupäeva 6. mai hommikul Tallinna lennujaamast varakult. Kohal tuli olla juba enne 6.00-i, et õigeaegselt lennukile jõuda. Esimese lennuga Münchenisse, seal paaritunnine paus koos korralike hommikusöökidega ja edasi lennule München-Basel ning kohaliku aja järgi kell 13.00 läbisime passikontrolli ning pilves taevaga ja eemal paistvate mägedega ilus Šveitsi linnake võttiski meid vastu.
Lennujaamast kesklinna viis buss, hotell asus bussi lõpp-peatusest üle tee ja nii saimegi juba enne 14.00-i hotellis kohad sisse võtta. Kuna ilmateade oli eelnevalt lubanud terveks nädalavahetuseks tugevat vihma, siis ilmateade pidaski paika ja hakkas sadama - vahepeal tugevalt, vahepeal nõrgemini, aga kogu laupäeva sadas. Õnneks oli väljas soe - 14-15 kraadi ja kuigi vihma sadas, oli täiesti suvine tunne - värske õhk, kergelt umbne. Igatahes jalutasin laupäeva õhtul paar tundi mööda linna ringi ja tutvusin kohaliku elu-oluga.
Pühapäeva hommik algas hommikusöögiga ja juba kella 9 paiku läksimegi võistluskeskusesse, et oma numbrid ära tuua. Peamine küsimus oli muidugi jätkuvalt õhus - kas võistluse ajal sajab, kas asfalt on märg? Minu ennustus oli, et ei saja ja rada on poolkuiv - ennustus toetus viimasele ilmaennustusele - ja nii läkski.
Võistlus ise toimus 5.5 km pikkusel linnaringil, mida poolmaratoni sõitjatel tuli läbida 4 korda. Stardist algas kohe väga pikk tõus, seejärel langus, kus tipust sõitma hakates põhja näha ei olnud ja ülejäänud rada vahelduval maastikul. Äge rada! Märgatavalt raskem kui meie Tartu rullimaratoni rada, aga kellel on vorm hea ja kes ei karda rulluiskudel laskuda kiirustel 65 km/h, nende jaoks on tegemist ideaalse võistlusrajaga.
Ise tundsin juba esimese suure tõusu lõpus et sellest sõidust midagi head loota ei ole. Jah, laskumised olid lahedad, aga tõusud ... Ühesõnaga - kui tundsin, et õiget jaksu ei ole, mõtlesin, et teeks ühe hea rahuliku sõidu ja naudiks Swiss Inline Touri avaetappi niipalju kui see võistluse käigus võimalik on. Ja saingi väga laheda kogemuse ning soovin juba järgmisel kevadel kindlasti Baselisse tagasi minna!
Tagasitee Baselist koju algas pühapäeval kell 15.00 ja lõppes esmaspäeval kell 01.00. Jälle paaritunnine peatus Münchenis, kus said valmis kirjutatud ühe portaali nö. homsed uudised koos hea õhtusöögiga - Müncheni lennujaam sai juba päris tuttavaks selle kahe päeva jooksul.
Kokkuvõtteks - oli lahe nädalavahetus, mida tuleb kindlasti korrata järgmise aasta maikuus. Enda selle aasta tulemust peaks olema lihtne üle sõita :)
Kas keegi oskab pakkuda, palju selline kahepäevane reis ühe osaleja kohta maksma läheb? (lennupiletid, kindlustus, hotell, kohapealne transport, osavõtutasu). Miks see rahanumber nii oluline on teada saada? Aga sellepärast, et kui see on paigas, saan ma järgmises loos ära selgitada, miks meie rulluisutamine, mis veel 3 aastat tagasi oli väga heas seisus, on tänaseks vajumas varjusurma. Seega - head arvamist!
Lennujaamast kesklinna viis buss, hotell asus bussi lõpp-peatusest üle tee ja nii saimegi juba enne 14.00-i hotellis kohad sisse võtta. Kuna ilmateade oli eelnevalt lubanud terveks nädalavahetuseks tugevat vihma, siis ilmateade pidaski paika ja hakkas sadama - vahepeal tugevalt, vahepeal nõrgemini, aga kogu laupäeva sadas. Õnneks oli väljas soe - 14-15 kraadi ja kuigi vihma sadas, oli täiesti suvine tunne - värske õhk, kergelt umbne. Igatahes jalutasin laupäeva õhtul paar tundi mööda linna ringi ja tutvusin kohaliku elu-oluga.
Pühapäeva hommik algas hommikusöögiga ja juba kella 9 paiku läksimegi võistluskeskusesse, et oma numbrid ära tuua. Peamine küsimus oli muidugi jätkuvalt õhus - kas võistluse ajal sajab, kas asfalt on märg? Minu ennustus oli, et ei saja ja rada on poolkuiv - ennustus toetus viimasele ilmaennustusele - ja nii läkski.
Võistlus ise toimus 5.5 km pikkusel linnaringil, mida poolmaratoni sõitjatel tuli läbida 4 korda. Stardist algas kohe väga pikk tõus, seejärel langus, kus tipust sõitma hakates põhja näha ei olnud ja ülejäänud rada vahelduval maastikul. Äge rada! Märgatavalt raskem kui meie Tartu rullimaratoni rada, aga kellel on vorm hea ja kes ei karda rulluiskudel laskuda kiirustel 65 km/h, nende jaoks on tegemist ideaalse võistlusrajaga.
Ise tundsin juba esimese suure tõusu lõpus et sellest sõidust midagi head loota ei ole. Jah, laskumised olid lahedad, aga tõusud ... Ühesõnaga - kui tundsin, et õiget jaksu ei ole, mõtlesin, et teeks ühe hea rahuliku sõidu ja naudiks Swiss Inline Touri avaetappi niipalju kui see võistluse käigus võimalik on. Ja saingi väga laheda kogemuse ning soovin juba järgmisel kevadel kindlasti Baselisse tagasi minna!
Tagasitee Baselist koju algas pühapäeval kell 15.00 ja lõppes esmaspäeval kell 01.00. Jälle paaritunnine peatus Münchenis, kus said valmis kirjutatud ühe portaali nö. homsed uudised koos hea õhtusöögiga - Müncheni lennujaam sai juba päris tuttavaks selle kahe päeva jooksul.
Kokkuvõtteks - oli lahe nädalavahetus, mida tuleb kindlasti korrata järgmise aasta maikuus. Enda selle aasta tulemust peaks olema lihtne üle sõita :)
Kas keegi oskab pakkuda, palju selline kahepäevane reis ühe osaleja kohta maksma läheb? (lennupiletid, kindlustus, hotell, kohapealne transport, osavõtutasu). Miks see rahanumber nii oluline on teada saada? Aga sellepärast, et kui see on paigas, saan ma järgmises loos ära selgitada, miks meie rulluisutamine, mis veel 3 aastat tagasi oli väga heas seisus, on tänaseks vajumas varjusurma. Seega - head arvamist!
 |
| Üks reisikaaslastest poodiumil - järelikult oli ka sportlikus mõttes asjalik reis |
5 comments:
Tublid :)
Vastus küsimusele: 400
520 €
Et see järgmine lugu juba kiiremini tuleks, pakun ka - 470
Kui hiljemalt veebruari alguses kõik ära osta, peaks hakkama saama 350 €-ga
Post a Comment