Kui kodus on 3-aastane laps, kas siis üldse veel lisaks trenni on vaja teha?

Kui kodus on 3-aastane keskmisest natuke elavama loomu ja -kangusega väike tüdruk, siis on väga lõbus ja emotsionaalne elukorraldus garanteeritud ... ja see kõik algab absoluutselt igal hommikul koos ärkamisega ning lõppeb südaöö paiku kõik koos magamaminekuga:

- lähme liivakasti mängima (vähemalt tund aega);
- ehitame kodus kohviku;
- ma tulen sinuga poodi kaasa;
- kui sa lähed metsa trenni, siis mina tulen ka kaasa (mis sellest, et seal ühtegi sammu ise astuda ei   viitsi);
- tee minust pilti;
- kus minu uisud on? Sina käid koguaeg uisus, aga minul pole üldse uisusid;
- kuhu sa nüüd lähed?
- ma ei taha süüa, ei taha magama minna, ei taha paigal istuda ühte minutit,
  ei taha, ei taha, ei taha ...
- tahan midagi magusat, kas ma ikka võin võtta ... ?

Ja nii kõik päevad hommikust õhtuni - ei ole vähe olnud neid päevi kus vaatad kuhugi kõrgemale ja mõtled, et jõuaks see päev ükskord õhtusse :)

Kõige selle kõrval trennitegemine - kui mõttekas see üldse on? Igapäevane koormus tagatakse ju koduse kõige väiksema tegelase poolt. Pean ausalt ütlema - juba pikemat aega naudin trennis lihtsalt vaikust ja kindla sihiga liikumist punktist A punkti B - et lihtsalt saaks midagi oma plaanide järgi teha. Ja ega muidu vist vaikust ka ei osaks nii kõrgelt hinnata kui kodus selline tõeline triangel ei toimuks koguaeg :)