See aasta on juba algusest peale tööalases plaanis kulgenud nagu üks tõeline õudusunenägu - üks probleem lõpeb ja uus algab - ning kõigil probleemidel on koguaeg üks ja sama muster: valetamine, hämamine, segase info andmine, asjatute lootuste ülevalhoidmine.
Need on ka olnud peamised põhjused, miks eelmise aasta sügisest selle aasta 13. maini ei saanud ühtegi korda trennis käia ja tekkis 8-kuune trennipaus, sest olgem ausad, mis motivatsiooni on end trenni ajada kui tööalaselt läheb kõik äärmiselt kehvasti.
Selle raske perioodiga olen aga ka üksjagu õppinud. Eelkõige ära tundma aferiste. Kõik, kes pidevalt lubavad midagi "homseks" või "ülehomseks" või "järgmiseks nädalaks" - muidugi seda homset, ülehomset ega järgmist nädalat ei saabu mitte kunagi. Ja sellist tüüpi inimeste puhul ei hakkagi saabuma.
Niisiis jõudsingi pühapäeva 13. mai hommikul kui saabusime järjekordsele tööreisile imeilusasse Horvaatiasse, tõdemusele, et muuta tuleb iseennast kui tahta et sinu ümber midagi muutuma hakkaks ning esimese asjana peale 13. mai lõbusaid lõuna- ja õhtusööke, alustasin 14. mail uuesti trennitegemisega :)
Järgmine muutus mis toimus juba tegelikult natuke aega varem, oli see, et lõpetasin ära ühe spordialase nö. kuulsa blogi lugemise, mida olin lugenud igapäevaselt aastaid ja kust tulev negatiivsus, vinguv/hädine stiil ja pidev probleemi otsimine hakkasid ennast ka lõpuks häirima, sest kui loed pidevalt midagi negatiivset, hakkab see lõpuks enda mõttemaailma ka kujundama.
See muutus on tõesti hästi mõjunud!
Kolmas muutus, mille samuti tegin - leidsin endale tasemel advokaadi, kes on alati kohe olemas kui mingi järjekordne segane situatsioon tekitatakse tööalaselt. See käik tekitas hingerahu, sest tean, et kui kusagilt uus probleem tuleb, on vähemalt kellegi poole pöörduda.
Neljandaks - see nädal Horvaatias 13.-20. mail tekitas veel ühe selguse - kliente, kellele tööd teen, on vaja valida ja esmajärjekorras tuleb lõpetada suhted probleemsete, valetavate klientidega. Ning see sai ka tehtud veel sellesama horvaadi-reisi ajal.
Kogu eelnevat lugu kokku võttes: situatsioonid, kus inimesed jäävad ausaks, ükskõik kui halb ka olukord ei ole, lahenevad lõpuks alati kasvõi enam-vähem hästi. Kus aga toimub pidev vassimine, valetamine, hämamine, seal ei jää head tunnet ka siis kui probleem lõpuks lahendatud saab, sest inimestevahelised suhted on saanud rikutud.
Vot selline lugu ja mõtted siis siia vihmasesse reedehommikusse. Homme ootab ees juba Jõgeva!
Need on ka olnud peamised põhjused, miks eelmise aasta sügisest selle aasta 13. maini ei saanud ühtegi korda trennis käia ja tekkis 8-kuune trennipaus, sest olgem ausad, mis motivatsiooni on end trenni ajada kui tööalaselt läheb kõik äärmiselt kehvasti.
Selle raske perioodiga olen aga ka üksjagu õppinud. Eelkõige ära tundma aferiste. Kõik, kes pidevalt lubavad midagi "homseks" või "ülehomseks" või "järgmiseks nädalaks" - muidugi seda homset, ülehomset ega järgmist nädalat ei saabu mitte kunagi. Ja sellist tüüpi inimeste puhul ei hakkagi saabuma.
Niisiis jõudsingi pühapäeva 13. mai hommikul kui saabusime järjekordsele tööreisile imeilusasse Horvaatiasse, tõdemusele, et muuta tuleb iseennast kui tahta et sinu ümber midagi muutuma hakkaks ning esimese asjana peale 13. mai lõbusaid lõuna- ja õhtusööke, alustasin 14. mail uuesti trennitegemisega :)
Järgmine muutus mis toimus juba tegelikult natuke aega varem, oli see, et lõpetasin ära ühe spordialase nö. kuulsa blogi lugemise, mida olin lugenud igapäevaselt aastaid ja kust tulev negatiivsus, vinguv/hädine stiil ja pidev probleemi otsimine hakkasid ennast ka lõpuks häirima, sest kui loed pidevalt midagi negatiivset, hakkab see lõpuks enda mõttemaailma ka kujundama.
See muutus on tõesti hästi mõjunud!
Kolmas muutus, mille samuti tegin - leidsin endale tasemel advokaadi, kes on alati kohe olemas kui mingi järjekordne segane situatsioon tekitatakse tööalaselt. See käik tekitas hingerahu, sest tean, et kui kusagilt uus probleem tuleb, on vähemalt kellegi poole pöörduda.
Neljandaks - see nädal Horvaatias 13.-20. mail tekitas veel ühe selguse - kliente, kellele tööd teen, on vaja valida ja esmajärjekorras tuleb lõpetada suhted probleemsete, valetavate klientidega. Ning see sai ka tehtud veel sellesama horvaadi-reisi ajal.
Kogu eelnevat lugu kokku võttes: situatsioonid, kus inimesed jäävad ausaks, ükskõik kui halb ka olukord ei ole, lahenevad lõpuks alati kasvõi enam-vähem hästi. Kus aga toimub pidev vassimine, valetamine, hämamine, seal ei jää head tunnet ka siis kui probleem lõpuks lahendatud saab, sest inimestevahelised suhted on saanud rikutud.
Vot selline lugu ja mõtted siis siia vihmasesse reedehommikusse. Homme ootab ees juba Jõgeva!
No comments:
Post a Comment