Täna õhtul oli kolmas kord, kus pöörasin rulluisutades põhitähelepanu tehnikale ehk õige asendi hoidmisele. Sai tehtud natuke teistmoodi kui kahel varasemal korral - uisutasin igal ringil ca. 0,5 km õiges asendis ja siis ülejäänud 2 km ringist natuke püstisemas asendis. Selle mõtte sain tänasest "Jooksjast", kus on ka ühes artiklis pikemalt juttu rulluisutehnikast ja välja toodud, et alguses tuleb end uue asendiga pikemalt harjutada, et jõuaks hiljem pikemalt vastu pidada. Sain sealt ka hea mõtte nö. "kuiva trenni" tegemise kohta kodus.
Ja siis, viiendal ringil, sain lõpuks kätte asendi, mis tundus täiesti perfektne ning selles oleks võinud väga pikalt sõita, ilma et selg kusagilt kasvõi natuke tunda oleks andnud. Püüdsin selle asendi võimalikult hästi mällu salvestada, et järgmistel kordadel jälle tuttav ette tuleks:) Eks see kokkuvõttes on ka millimeetrite küsimus.
Kokku siis traditsioonilised 15 km ja 1 uisutaja sõitis rajal mööda ka - Schänkel/Simmons dress seljas - hea oli vaadata, kuidas pärisuisutaja liigub!
Ja siis, viiendal ringil, sain lõpuks kätte asendi, mis tundus täiesti perfektne ning selles oleks võinud väga pikalt sõita, ilma et selg kusagilt kasvõi natuke tunda oleks andnud. Püüdsin selle asendi võimalikult hästi mällu salvestada, et järgmistel kordadel jälle tuttav ette tuleks:) Eks see kokkuvõttes on ka millimeetrite küsimus.Kokku siis traditsioonilised 15 km ja 1 uisutaja sõitis rajal mööda ka - Schänkel/Simmons dress seljas - hea oli vaadata, kuidas pärisuisutaja liigub!
No comments:
Post a Comment