Veel enne kui tulevad peale nädalavahetuse spordivõistlused saan tagantjärgi avaldada ühe reportaazi, mille pani 1. mai Viljandi järvejooksu kohta kirja minuga koos ümber Viljandi järve ringi teinud, alloleval pildil figureeriv sportlane. Tagantjärgi seepärast, et reportaaz, mille loo autor Triinu kirja pani, oli mõeldud eelkõige kooli jaoks, aga kooliasjad valmivad teatavasti alati viimasel minutil ning minuni jõudiski see reportaaz 1. mai üritusest 20. mail :)
85. Suurjooks ümber Viljandi järve
1.mail toimus 85. Suurjooks ümber Viljandi järve. Läksin sinna oma isaga, kuid mitte jooksma, vaid mõtlesime osa võtta kepikõnnist. Minu ainsad mõtted olid, et ah mis see 12 km ära pole -lihtne ju! Käkitegu. Päris nii see siiski polnud.
Kohale jõudes oli ilm väga külm - kohati oli ainult 0 kraadi. Sadas ka vihma. Meil oli stardini aega veel poolteist tundi ja selle veetsime autos istudes. Enamus inimesi meie ümber tegi aktiivselt soojendust - põlve-ja sääretõsteid. Mina olin endas päris kindel ja ei kavatsenduki soojendust teha, kuna arvasin, et kepikõnni jaoks pole see vajalik.
Nägime ka Eesti peaministrit Taavi Rõivast.
Kell 12 oli jooksustart. Ligi 3100 inimest startis ning vaatepilt oli väga vahva - suur rahvamass startimas Viljandi linna suunas. Nende seas oli ka palju värvikaid tegelasi, kellest paljud olid kostüümides ja oli ka palju naistegruppe samasuguste pluusidega.
10 minutit hiljem anti start kepikõndijatele. Kepikõndijaid oli umbes 500. Olime isaga viimaste seas, kuid saime kiiresti edasi liigutud. Meie kõrval oli väga vahva seltskond - 4 inimest, kellest igaüks oli riietunud loomakostüümi, neid oli väga naljakas jälgida.
Raja distantsiks oli 11,5 km. Ma ei olnud sellel jooksul kunagi varem käinud ja rada oli minu jaoks päris raske. Juba esimesel tõusul oli suus veremaitse ja vahepeal tekkis hirmus tahtmine ennast kraavi visata ja lähima tunni jooksul mitte püsti tõusta.
Kokku oli rajal 3 suuremat tõusu ja need võtsid vahepeal hinge kinni. Õnneks oli ka 3 joogipunkti, kus sai juua vett ning spordijooki. Joogipunktid olid parim osa kogu rajal - oli tunne, et tänu neile ma suutsingi selle raja läbi käia. Ilma nendeta oleks ikka väga nadi enesetunne olnud.
Raja ääres ergutasid lapsed, kes külma trotsides mängisid erinevaid pille. Neid oli äärmiselt vahva jälgida ning neid oli kaugelt kuulda, mis andis raskel rajal palju motivatsiooni!
Jõudime finišisse ajaga 1:47. Ma arvan, et see oli üpris hea aeg, arvestades, et ma polnud peaaegu üldse trenni teinud.
Finišis saime ka ilusa medali, pudeli vett ja paki spagette.
Oli võimalik ka saada toidutalongiga suppi, kuid järjekord oli pikk, ilm oli veelgi jahedamaks läinud ja külm oli olla. Otsustasime hoopis, et sõidame kuskile ja sööme friikartuleid. Mitte kunagi pole friikartulid nii hästi maitsenud kui peale selle raske raja ületamist!
Terve aja jooksul, mil käisime, ei hakanud kordagi vihma sadama, see oli väga tore.
Jooksu võitis Roman Fosti, Stamina spordiklubi esindaja ajaga 0:36:39. Naistest võitis Jekaterina Patjuk ajaga 41:22. Jäin üritusega väga rahule ja kavatsen ka järgmine aasta osa võtta.
No comments:
Post a Comment