Seekord ... jäi peale mõistus

Kõik oli ilus kuni eelmise reede varahommikuni - ilmad olid olnud ilusad ja ilusat ilma lubas ka pühapäevaseks rulluisuvõistluseks, enesetunne oli olnud hea, nädalavahetus lähenes ... ja siis ärkasin keset reede ööd üles tugevate valudega, mis enam eriti ei lasknud magama jäädagi.

Hommikul hakkasin siis valu sümptomite järgi otsima mis viga võiks olla, sest tegemist oli minu jaoks millegi täiesti uuega. Kiiresti sai selgeks üllatuslik tulemus - see on põiepõletik! Vaatasin kohe ka, mida sellisel juhul tegema peaks - eranditult soovitasid arstid antibiootikumiravi - ning ravi ja sümptomite kestuse pikkus 3-7 päeva. Ei tundunud hea perspektiiv - tablette võiks veel 7 päeva võtta, aga et kuni 7 päeva sellist ebamugavustunnet tuleks tunda .. see tundus natuke liig. Samuti, ega antibiootikumikuur vaevalt et füüsilist vormi ka palju parandaks kui kuu aja pärast toimuvat Tartu rulluisumaratoni silmas pidada.

Valik langes alternatiivse ravi kasuks - alustasin kohe reede lõunal ja reede õhtuks oli enesetunne juba enam-vähem. Laupäeval oli selgelt tunda, et mingi haigus on organismis ikka sees - nõrkus ja väsimus ja kerge peavalu. Veel laupäeva õhtul mõtlesin, et äkki ikka läheks ja teeks Kuusalus selle poolmaratoni ära ...

Pühapäeval sai ilmselt valitud õige variant - minna Kuusallu kohale ja osaleda pealtvaatajana :)

Enesetunne on nüüd läinud päev-päevalt paremaks ja kaks kerget trennigi tehtud - jätkame ettevalmistus kuu aja pärast toimuvaks Tartu rulluisumaratoniks!

49 päeva maratonini, Tartu rulluisumaratonini!

Lähtesituatsioon on kohutav, nii kehv vist polegi kunagi varem olnud. Aga positiivse poole pealt vaadates - siit saab minna ainult kiirelt paremaks.

Numbrid ja faktid 49 päeva enne hooaja suursündmust:

- selle aasta rulluisutamise hooaeg, s.t. esimest korda uisud all, sai avatud eile, 5. juulil;
- viimane trenn enne eilset toimus 10. märtsil - 2 päeva enne eriolukorra kehtestamist. See oli tõesti väga ammu;
- vorm on tegelikult hea, isegi väga hea - aga see puudutab vaimset vormi sest viimaste kuude jooksul on tulnud erakordselt palju tööd teha. Füüsilise vormi kohta ütleb ära kõik eelnevalt toodud info viimaste trennide ja selle aasta uisutamiste kohta.

Kuidas sellisest situatsioonist hea rulluisumaratoni läbimiseni Tartus jõuda 23. augustil ? Ega väga häid vastuseid ei ole, proovime trenne natuke tihedamalt teha kui see on olnud viimastel kuudel tavaks, lisaks Elvale enne Tartu ka Kuusalus, Rakveres ja Tallinnas teistega koos sõita ja siis on näha juba 23. augustil, mis saab .. või ei saa.

Retro - 2009.a Rullituur

20 päevaga maratonivormi ?

Jah, Tartu rulluisumaratonini jääb tänasest täpselt 20 päeva ja täna hommikul registreerisin ennast ka ära 42 km maratonidistantsile. Ega selles ei olekski ju midagi erilist kui see aasta ei oleks rullitatud kokku alla ... 100 km.

Tagantjärgi ei saagi aru kuidas nii on läinud - kevad ja suvi on piisavalt sobivaid ilmasid rullitamiseks pakkunud, aga alati on nii-öelda tähtsamaid ja olulisemaid tegevusi vahele tulnud ja kui möödunud nädalavahetusel ehmatusega kalendrisse vaatasin, vaatasidki sealt vastu 3 viimast nädalat Eesti rullihooaja suursündmuseni.

Ega järelejäänud 3 nädalaga mingit imet ei tee, aga natuke paremasse vormi vast ikka jõuab saada võrreldes tänasega. Ja vähemalt on nüüd mingi motivatsioon enda jaoks olemas, sest Tartu rulluisumaraton on üks täpselt paras üritus, et on vaja natuke trenni ka teha, et need 42 km korralikult läbitud saaks. Ja nagu ikka - kui stardipauk on kõlanud, ega alati proovid ju endast maksimumi anda, olenemata sellest mitu km enne sõidetud on. Vaatame, kuidas siis seekord välja tuleb! Kümnes kord ikkagi Tartus sõita juba :)

Pärnu rulluisuvõistlusel, paduvihmas :)

Elva, Viimsi, Rakvere, Tartu, Praha ...

Peale viimast postitust mille sisuks oli et "ees ootab Elva", on lisaks Elva rattamaratoni lühemale distantsile läbi kihutatud rulluisutamise poolmaraton Viimsis, käidud haigena vaatamas Rakvere Ööjooksu, läbitud Tartu rulluisumaratoni pikk distants ning eelmisel nädalalõpul osaletud Prahas German Inline Cupi raames toimunud Praha rulluisutamise poolmaratonil. Ka täna oleks pidanud stardis olema, Tartu rattamaratonil, aga töökohustused rikkusid viimasel hetkel selle hea plaani ära.

Kui Elva rattamaraton toimus veel kuumuses (+33), siis Viimsi ja Tartu rullimaratonid pigem jaheda ilmaga ja Prahaks oli imeilus suveilm uuesti tagasi - seega on viimased 1,5 kuud võistlustel valitsenud kliima poolest möödunud ühest äärmusets teise - Viimsi +15 ja paduvihmast alates ja Elva +33 ja lauspäikesega lõpetades.

Arvestades et ettevalmistus selleks rulluisu- ja rattahooajaks oli väga puudulik (treenima hakkasin alles mai keskel peale 8 kuud kestnud spordipausi) siis ega suuri saavutusi sellelt aastalt ka oodata ei olnud, aga siiski mõni sõit viimasest 1,5 kuust üllatas omamoodi positiivselt ja üks sõit tuli ka päris hästi välja.

Kõigest täpsemalt aga juba järgmistes postitustes ...

Praha

Maraton on Elamus ehk minu Tartu Rulluisumaraton 2017

Kuigi jõudsin Tartusse juba laupäeval ja käisin korra ka Tartu Rulluisumaratoni raames toimunud sprindivõistlusi vaatamas, oli põhiüritus ikkagi planeeritud pühapäeva hommikusse. Nimelt algas 21,1 km distants kell 11.00.

Ilm oli rulluisutamiseks ideaalne - ca. 18 kraadi sooja ja kerge tuul, osalejaid ka 21,1 km distantsil Eesti rullivõistluste kohta väga palju (lõpetajaid tuli kokku 253) ja kell 11.00 koos Tartu Maratoni hümniga kõik poolmaratonil osalejad ka teele läksid.

Nii nagu eelmises loos kirjutasin, oli minu selle aasta sõidu taktika teistsugune - sõita terve distants pigem rahulikus tempos ja kindlasti mitte üle pingutada, sest tervislik seisund ei ole täna suuremaks pingutuseks valmis. Alguses oli taktikast väga lihtne kinni pidada - tuul oli esimene pool distantsist tagant ja rullid veeresid nagu iseenesest edasi - ikka väga kerged olid esimesed 10 km.

Ei tea kas oli see tänu üldisele madalale tempole või on kaasa aidanud sellesuvised Käärikul-Otepääl sõitmised, aga Tartu Rulluisumaratoni tõusud tundusid sel korral kuidagi kerged ja mägedest ülessõitmine kujunes puhtaks rõõmuks.

Kui esimesed 10 km olid kerged, siis peale tagasipööret läks tänu vastutuulele natuke raskemaks, aga leides jälle sobiva grupi ning vaheldumisi vedades said ka vastutuulelõigud ilusasti sõidetud. 21,1 km on ikka väga mõnus distants Tartus võrreldes 42,2 km-ga - natuke sõitmist ja juba finiš paistabki - seekord kulus aega 55:46 ja kohaks tuli 87.

Mulle see sõit meeldis. Vaatamata tagasihoitud tempole oli kerge väsimus ikka sees peale finišit, ilus medal kaela ja juba paarkümmend minutit peale lõpetamist olingi lähedalasuvas veekeskuses :)

Ning seekord võib tõesti öelda - Maraton on Elamus!

See Tartu Rulluisumaraton tuleb teistmoodi, kahjuks ...

Alustame natuke kaugemalt. Kui juuni keskpaigas olime Ostravas ja tegin enda ühe kiirema sõidu rulluisurajal, tundus kõik minevat ülesmäge, aga juba paar nädalat hiljem toimunud Pärnu rulluisumaratonil lõppes jõud kummaliselt otsa juba suhteliselt sõidu algusosas. Jah, sõitsin hambad ristis lõpuni et mitte katkestamist kirja saada, aga selle sõidu hinnaks oli kohe järgmisest hommikust alanud kolmepäevane haigus. Tagantjärgi tark olles - oleks pidanud kohe kõrvale astuma kui saabus ebaloomulikult raske tunne. Aga tagantjärgi on ju kõik targad ...

Varsti peale Pärnu etappi järgnes treeninglaager Käärikul ja seal oli juba 100% tunda, et samamoodi enam edasi minna ei saa - tuleb jõuda põhjus(te) jälile miks nii kiirelt jõud otsa saab. Nii vähe seda trenni ka see aasta ju tehtud ei ole et üldse ei peaks sõita jõudma.

Saigi ette võetud käik arsti juurde ja analüüsitud põhjalikult verenäitajaid ja tehtud EKG. Analüüsid näitasid ära põhjused miks ma viimasel ajal üldse sõita ei jõua ja kuna nüüd on põhjused teada saab nendega tegeleda ja lootus on olemas, et kõik vajalikud verenäitajad saavad normi kusagil 3-4 kuuga ja see peaks andma ka spordirajal nö. uue hingamise.

Kahjuks aga jäävad nende 3-4 kuu sisse selle aasta rulluisutamise hooaja tähtsündmused - kodumaine suurim võistlus Tartu Rulluisumaraton ja maailma suurim Berliini rulluisumaraton. Kui algselt mõtlesin mõlemast loobuda, siis tänase seisuga lähen sõidan vähemalt Tartus poolmaratoni rahulikus tempos läbi - muidu tunduks see rullihooaeg erakordselt mage - trenni on tehtud, aga käidud ainult üksikutel võistlustel.

Minu esimene Tartu Rulluisumaraton (2008) osutus
väga väsitavaks, nagu pildilt näha

Seega siis seekord Tartu Rulluisumaratonil 21,1 km ja rivi tagaotsas kulgemine. Aga nagu ütleb ju ka Tartu Rulluisumaratoni loosung - Maraton on Elamus! Loodan seda seekord ka ise kogeda :)

90

Jah, ma tunnistan, käib juba natuke päevade lugemine et selle aasta tähtsaimaks ürituseks - Tartu rulluisumaraoni 21.1 km sõiduks - maksimaalselt heasse vormi saada. Ja kuigi see raha (3000 €), mis on kihlveo võitjale välja pandud ei ole üle mõistuse suur, siis ega Eestis vist väga palju neid spordivõistlusi ei ole, kus auhinnaks on kasvõi 1000 €, suurematest summadest rääkimata. Ja tuleb öelda, et mida suurem summa on mängus, seda rohkem tegutsema paneb!

Mida saab teha 3000 € eest? Käia näiteks viiel Swiss Skate Touri etapil nii et kõik kulud on sisse arvestatud või võtta osa 6-st või 7-st Berliini rulluisumaratonist või osta paar paari kõige uuemaid mudeleid rulluiske või ... variante on ühesõnaga palju ja auhind on võimas :)

Ühesõnaga - 90 päeva on jäänud, kaalu on vaja veel tublisti alla võtta ja rullikiirust koguda. 21.1 km võib tunduda küll lühike distants, aga see on ikkagi ka väga hea vormi korral 44-45 minutit pingutust (eelmise aasta võitja aeg oli äkki 43 min.?) ja nagu teada, on Tartu rulluisumaratonil ka tõuse-langusi, mis omakorda tähendab, et soovitatav on järelejäänud 90 päeva jooksul teha paar 2-3 päevast treeningtsüklit Otepää radadel.

Hea uudis on see, et sellest nädalast algavad rulluisuvõistlused ka Eestimaal ja esimene neist toimub Kiili vallas Kangru külas -  Kangru Rull 2017. Kahju, aga minu jaoks tuli see info liiga hilja - olin juba registreeritud ühele oma lemmikjooksuüritusele - Emumäe jooksule. Sobib ideaalselt praegusesse treeningtsüklisse nö. enda "piinamiseks"

Emumäe võistlusplats, pilt tehtud ülevalt vaatetornist Triinu poolt

91

Kõigepealt eelmise blogipostituse ja esitatud küsimuse juurde - õige vastus oli 483.

Eelmist postitust kirjutades mõtlesin, et kirjutan lahti oma nägemuse, miks on meie rulluisutamine viimaste aastate jooksul tagurpidikäiku teinud, aga vahepealse paari päeva jooksul sain tugevat inspiratsiooni järgmisest kirjutisest Eesti MTB koondise loomine ning jõudsin järeldusele, et mis siin ikka kurta, tegutseda on hoopis vaja! Ning samuti pole mõtet ette heietama hakata, et teeks nii või teeks naa vaid selle teema juurde tulen tagasi siis kui omalt poolt on mingisugune lahendus välja pakkuda ja elluviimisega ka pihta hakatud.

Aga kui tulla tagasi selle nädala juurde, siis teisipäevast laupäevani ma traditsioonilises mõttes trenni teha ei saanud, sest olin sel ajal oma 2-aastase lapsega kahekesi kodus ja paralleelselt jooksid ka kõik tööprojektid ning kedagi last hoidma ka ei olnud kutsuda. Mida selline situatsioon tähendab? Tegevused algasid hommikul koos lapse ärkamisega ja käisid paralleelselt kõigil rinnetel (nr. 1 lapse tegevused - söömine, õues käimine tundide kaupa, mängimine, probleemide lahendamine, magamapanek; nr. 2 tööga seotud küsimuste lahendamine hommikul 8.00 - õhtul 18.00; nr. 3 enda asjade tegemine - nt. ajakirja "Jooksja" lugemine) kuni õhtuni välja kuni oli käes aeg magama minna. Nagu aimata võib, siis üldjuhul jäin mina õhtuti esimesena magama :)

Minu kangelane, loeb ka enda arust "Jooksjat"

Kogu selle rahmeldamise tulemus - miinus 2 kg. Peale tänast trenni mõtlesingi, et kui muu ei aita, siis on vaja üks kuuajaline analoogne üritus korraldada ja ongi kaaluprobleem lahendatud ... Järgmise 91 päeva jooksul sellist kuuajalist üritust ei toimu, aga aasta lõpupoole võib isegi mõelda.

Õnneks on ka ilmad lõpuks muutunud rulluisutamise jaoks sobivaks ning juba 12 päeva pärast saab alguse selle aasta esimene suurem rulluisuüritus Eestis - Rakvere Rulluisfestival ning tänase seisuga saab öelda, et maratoni stardis on kohal kõik Eesti ja Läti parimad uisutajad ning tõotab tulla vägava konkurentsiga sõit. Kutsun kõiki huvilisi seda sõitu 3. juuni õhtul Rakverre vaatama!

Aga kui nüüd kõige olulisema juurde tagasi minna, siis START Tartu rulluisumaratonil on 91 päeva pärast ning eilsest tulid igapäevasesse treeningkavasse kükid, mis peavad jalgadele andma lisajõudu 20. augustil Tartu rulluisumaratonil mägede vallutamiseks!

101

Jah, 101 on see päevade arv, mis jääb selle aasta minu kõige tähtsama võistluseni - Tartu rulluisumaratoni stardini. Piisavalt pikk päevade arv, et veel heasse rulluisuvormi saada, samas piisavalt lühike, et mingeid suuremaid pöördeid ette võtta.

Tänane seis (s.t. sportlik vorm) lühidalt öeldes, on vilets. Kõige viletsam, mis minu elu jooksul üldse olnud on. Ma ei tea selle kõiki põhjuseid veel, aga pean lähiajal teada saama kui soovin 101 päeva pärast konkurentsivõimeline olla.

Peale viimast rulluisuvõistlust eelmisel pühapäeval ja sellele vahetult järgnenud 10-tunnist reisi koju olen viimased 3 päeva nii väsinud olnud, et pole tahtunud ega jõudnud suurt midagi teha ning alles täna ongi plaanis esimene korralikum trenn sel nädalal. Tõsi, selle viimase rulluisuvõistluse rada oli raske, märgatavalt raskem kui Tartu rullimaratoni rada, aga see veel ei peaks tähendama, et viimase tõusu otsas oli sõna otseses mõttes "surm silme ees." Õnneks on Eestist kaugemal võisteldes üks hea positiivne asjaolu, mis aitab ka "surm silme ees" momente ära lahendada - publiku väga toetav kaasaelamine ja seda nii neile, kes sõidavad kiirelt kui neile, kes võistluse lõpus vaevu edasi liiguvad.

Ühesõnaga - tänasest saan spordirajale tagasi ja teen järgmiseks 101 päevaks esimese olulise muudatuse - peamiseks joogiks saab järgmise 101 päeva jooksul olema vesi, kõrvale jäävad kõik teised joogid (v.a. hommikuti 1 tass kohvi). Varasem kogemus on näidanud, et sellisel muutusel on positiivne mõju!

Võistluskeskus Baselis, Swiss Skate Touri
avaetapil

PS. Swiss Skate Touri avaetapist tuleb ka pikem jutt - seal oli äge võistlus ja lahe reisiseltskond - aga natuke läheb jutu kokkupanekuga veel aega :)

Tartu rullimaraton tuleb ikkagi kavva võtta

Nüüd läheb huvitavaks. 26. juuli - 26. september on nii palju sobivaid võistlemisvõimalusi, et ei jõua kõiki kohe kokku loendadagi. Kui muidu ei olnud mul 23. augustil toimuvat Tartu rullimaratoni kalendris, siis peale seda kui Pärnus jäi rulluisutamises võistlemata, tuleb osaleda Tartus. Sest Tartu ja Pärnu sõidud ongi Eestis ainsad arvestatavad rulluisuvõistlused - üks selle tõttu, et toimub Eesti mõistes suure linna tänavatel linnasõiduna ja teine erineb teistest Eestis toimuvatest rulluisuvõistlustest eelkõige osalejate arvu ja rajaprofiili tõttu.

Start! 2014.a. Tartu rullimaratoni stardisirge

Olles päris aus, siis mulle tegelikult Tartu rullimaraton väga ei meeldi. Ja seda eelkõige mägise rajaprofiili tõttu. Kuna Tallinnas ei ole väga palju võimalusi tõusude sõitmist harjutada, siis on Tartu rullimaraton igal aastal üks paras katsumus olnud. Proovin sel aastal teha ettevalmistuses seda osa teisiti, et leida aega harjutamiseks ühel vähestest korraliku pikkusega (ca. 800 m) tõusudest Tallinna lähistel - võibolla teeb see selle aasta võistluse Tartus kergemaks?

Kui kõik läheb plaani järgi, saab Tartu rullimaraton olema minu jaoks järjekorras juba seitsmes kord see võistlus läbida.

Tartu rulluisumaraton 2014

Täna on viimane aeg kokku võtta 2014. aasta rulluisuhooaja tähtsamad sündmused. Algab ju kohe-kohe EMT Rullituuri pidulik lõpetamine ning eilsest sai alustatud juba 2015. aasta rullihooajaks ettevalmistust.

Möödunud hooaja kahtlemata üks eredamaid üritusi, mis blogis veel kajastamist leidnud ei ole, on Tartu rulluisumaraton, mis toimus augusti eelviimasel nädalavahetusel.

Tartu rulluisumaraton eristub selgelt teistest Eestis toimuvatest rulluisuvõistlustest - rajal on arvestatav hulk sõitjaid (tõsi, Berliiniga võrreldes ca. 10 korda vähem, aga muude Eesti võistlustega võrreldes jälle ca. 5-6 korda rohkem), võistlus on kahepäevane ja võistlusel on ka pealtvaatajaid.

Seega algas Tartu rulluisumaraton seekord minu jaoks laupäevase sprindiga (600 m). Sprint enne maratonivõistlust on hea võimalus enda lahtisõitmiseks ja seepärast kasutavad seda võimalust ka peaaegu et kõik, kes pühapäevasel maratonil head kohta jahtima lähevad. Harrastajaid osaleb küll sprindis väga vähe, aga see on ka vägagi mõistetav - rada on ohtlik 180-kraadise tagasipöörde tõttu, kus oli ka sel aastal mitmeid raskeid kukkumisi. Seega siis, 11 stardis olnud harrastaja konkurentsis sain 9-nda koha. Kusjuures mul on siiamaani tunne, et mul ei fikseeritud õiget aega - minek oli megakerge, vahed ees- ja tagastartinutega tundusid loogiliselt sellised, et oleks pidanud neid võitma, aga protokolli vaadates oli kõik vastupidine.

Sprindi stardis

Põhivõistlus maraton toimus pühapäeval ideaalsetes ilmastikutingimustes ja ideaalilähedase asfaldikvaliteediga rajal. Olles Tartu rulluisumaratoni varasemalt viiel korral sõitnud, oli eesootavast pilt selge või vähemalt nii ma eeldasin. Tegelikkus aga kujunes natuke vastupidiseks ..

Algus oli kerge, nagu maratonidel ikka. Tartus tuleb sõita maratoni läbimiseks kaks ringi ning millegipärast oli mulle meelde jäänud, et need ringid on ühepikkused. Kui hakkasin esimese ringi lõppu jõudma, hakkas kell lähenema juba 1 tunnile ning kuna ka enesetunne reetis kerget väsimust, tundus, et selle maratoniga on nö. korras - kui saab alla 2 tunni sõidetud, on veel hästi. Tegelikkus oli aga selline, et esimese ringi lõpus täitus juba 25 km ning 25 km 1 tunniga sõita oli natuke kiire tempo, minu jaoks. Hiljem protokollist vaadates oli poolmaratoni aeg täpselt 50:00. Vormi arvestades oleks pidanud olema kusagil 52:00 kandis, siis oleks sama tempoga võinud lõpuni ära sõita ja aja sinna 1:44 - 1:45 kanti saada.

Seega siis, teine ring oluliselt raskem kui esimene, jalad olid nagunii juba alates 30 minutist ehk ca. 12-ndast kilomeetrist alates täiesti ära hõõrunud ja katki ning ainuke asi, mis veel rõõmu pakkus, oli see, et lõpuaeg tuli alla 1 tunni ja 50 minuti. Aga taastumine oli väga kiire - paarkümmend minutit peale võistlust oli juba väga hea olla ning pühapäev oma muude toimetamistega võis jätkuda.

Maratoni finishis

Kuna Tartus on vist peaaegu kõigil nendel kuuel korral midagi viltu läinud, siis järgmise aasta võistlusi planeerides ei pruugi Tartu rulluisumaraton valitute sekka enam mahtuda. Ei ole ju mõtet lõpmatuseni sõita võistlust, mis eriti hästi välja ei kuku. Ja eks ole ka piisavalt muid võistlusi, kus võistelda. Võib öelda, et heade rulluisumaratonide valik on piisavalt suur.

Liiga kiirelt möödunud suvi

Vahel taban end mõtlemast, et kas elu saab veel kiiremaks minna ... Ja mingi aeg hiljem tuleb taas tõdeda, et jah, sai küll. Sama tunne - kiire, kiire, kiire, kiire, palav - on olnud viimased 1,5 kuud ja see selgitab ka natuke seda, miks siin blogis on valitsenud needsamad 1,5 kuud peamiselt vaikus. Ja kuna on ette teada, et elutempo läheb elu loogiliste arengute tulemusena varsti veel hoopis teistsuguseks, on vist praegu parem ... mida siis teha? ... uuesti kirjutama hakata, sest kui vahe liiga pikaks jääb, võib varsti tekkida tunne, et kas üldse on enam millestki kirjutada.

Pika ja segasevõitu sissejuhatuse lõpetuseks saab igatahes öelda, et juuli lõpust augusti lõpuni sai osaletud neljal rulluisuvõistlusel - 2 sprinti (800 m ja 600 m), 1 poolmaraton ja 1 maraton. Lühidalt kokku võttes - sprindid hakkasid nii suurt huvi pakkuma, et järgmisel hooajal sooviks juba rohkematel sprindivõistlustel osaleda ning mõned sekundid kiiremaks saada, et veerand- ja poolfinaalidesse kvalifitseeruma hakata; poolmaratoni raskel ja tuulisel rajal jõuan normaalse aja ja koha ära sõita ka absoluutse null-enesetunde pealt ning maratoni sees võib sõita ka oma poolmaratoni rekordi rääkimata sellest, et ka 1,5 tundi on võistlusel võimalik vastu pidada täiesti verele hõõrutud jalgadega.

Aga kuna kõik eeltoodud 4 võistlust olid nii hästi korraldatud ja siiani väga positiivselt meeles, väärivad nad kõik - Paide Rullisprint, Tartu Rullimaraton (sprint + maraton) ning Tallinna Rullimaraton eraldi lugusid ja lähiajal oma meenutused ka kronoloogilises järjekorras järjest kirja panen.

Aga suvi ei ole veel läbi - huvilistel on võimalik isegi Eestimaa pinnal osaleda veel vähemalt kahel rullivõistlusel. Ja tulemas on ju läbi aegade eestlaste suur lemmik olnud Berliini Rullimaraton 27. septembril.

Ilusat suve jätku ja kohtumiseni arvukatel rahvaspordiüritustel!