Täpselt kaks nädalat tagasi, Itaalias viibides, hakkasin tundma, et enesetunne ei ole hea. Et olime väga soojas kliimas, pidasin seda algul valehäireks ja üritasin igati ignoreerida järjest pealetulevaid haiguse sümptomeid, aga lõpuks tuli ikkagi tunnistada, et mingil kujul haigusele tuleb alla vanduda.
Algas kõik pihta väikese köhaga, mis iga päevaga süvenes; sellele järgnesid kurguvalu ja nohu ning iga päevaga aina kehvemaks muutuv enesetunne. Et Itaalias olid superilusad ilmad ja väljas väga soe, said seal kõik plaanid ikkagi ellu viidud üha halveneva enesetunde kiuste.
Tõeliselt kehvaks läks seis lennukis - kõik probleemid võimendusid kordades ja tagantjärgi tark olles oleks pidanud peale maandumist kohe suuna EMO poole võtma, et oleks ära tehtud vereanalüüsid ja õige ravi peale pandud.
Koju jõudes oli seis selline, et vaatamata köharohtude võtmisele köhisin lõpuks juba ca 20 tundi ööpäevas, öösiti sai magada hädapärased paar tundi ja kogu muust enesetundest ei ole üldse midagi rääkida.
Millegipärast arvasin, et kui võtan oma haiguse sümptomitega (nädala jooksul saanud magada kokku 20 tundi, tappev köha, millele apteegiravimid mingit mõju ei avalda, igaõhtune oksendamisega lõppev peavalu viimased 4 päeva + kurguvalu-nohu) ühendust oma perearstiga, võetakse mind seal vastu. Selle asemel sain kuulda järgmist juttu: "Teil on viiruslik köha, mis läheb ise üle. Olge voodis teki all ja ärge mitte midagi tehke, oodake kuni tervis tagasi tuleb." Ei suutnud ma arstikeskust kuidagi veenda - ei sellega, et ma ei saanudki köha tõttu pikali olla vaid sain ainult istuda või püsti seista ega sellega, et minu hinnangul on enesetunne ebaloomulikult kehv ja mul ei ole kunagi varem nii kehv olla olnud ning see on kestnud liiga kaua. Arstikeskus jäi endale kindlaks - perearsti vastuvõtule te ei saa ja kui tõesti nädala pärast paremaks läinud ei ole, helistage uuesti.
Et oli reede ja nädalavahetus peale tulemas, ei saanud enam niisama passima jääda. Kõne tasulisele arstile, kus öeldi, et nendel perearsti teenust küll ei ole, aga anti nimekiri perearstidest, kes asuvad samas majas ja kuhu oleks ehk võimalik nimekirja välise patsiendina vastuvõtule saada. Vedas. 45 minutit hiljem olin arstikabinetis, kus saadi kohe aru, et asi on halb. Võeti vereproov ja tuvastati väga kõrge põletikutase organismis ja pandi peale õiged ravimid.
3-4 päeva pärast hakkas olukord paranema ja öösiti sai magada juba 5 tundi, põletikutase läks normaalseks ja köha on lõpuks taandunud. Ei olnudki viiruslik köha nagu oma perearstikeskuses kaugjuhtimise teel diagnoositi.
Järeldused:
- teen edaspidi omalt poolt kõik, et mitte rohkem haigeks jääda;
- proovin leida endale uue perearsti, sest kui sellise jama puhul arstile ei saanud, siis ega väiksemate probleemide korral ammugi ei saaks;
- kui tugev haigus on ja oma arsti(keskuse) poolt ebapädevat juttu tuleb, tuleb ise tegutseda ja kiiresti, sest kui õiget ravi ei saa, ei muutu haigus iseenesest paremaks.
Algas kõik pihta väikese köhaga, mis iga päevaga süvenes; sellele järgnesid kurguvalu ja nohu ning iga päevaga aina kehvemaks muutuv enesetunne. Et Itaalias olid superilusad ilmad ja väljas väga soe, said seal kõik plaanid ikkagi ellu viidud üha halveneva enesetunde kiuste.
Tõeliselt kehvaks läks seis lennukis - kõik probleemid võimendusid kordades ja tagantjärgi tark olles oleks pidanud peale maandumist kohe suuna EMO poole võtma, et oleks ära tehtud vereanalüüsid ja õige ravi peale pandud.
Koju jõudes oli seis selline, et vaatamata köharohtude võtmisele köhisin lõpuks juba ca 20 tundi ööpäevas, öösiti sai magada hädapärased paar tundi ja kogu muust enesetundest ei ole üldse midagi rääkida.
Millegipärast arvasin, et kui võtan oma haiguse sümptomitega (nädala jooksul saanud magada kokku 20 tundi, tappev köha, millele apteegiravimid mingit mõju ei avalda, igaõhtune oksendamisega lõppev peavalu viimased 4 päeva + kurguvalu-nohu) ühendust oma perearstiga, võetakse mind seal vastu. Selle asemel sain kuulda järgmist juttu: "Teil on viiruslik köha, mis läheb ise üle. Olge voodis teki all ja ärge mitte midagi tehke, oodake kuni tervis tagasi tuleb." Ei suutnud ma arstikeskust kuidagi veenda - ei sellega, et ma ei saanudki köha tõttu pikali olla vaid sain ainult istuda või püsti seista ega sellega, et minu hinnangul on enesetunne ebaloomulikult kehv ja mul ei ole kunagi varem nii kehv olla olnud ning see on kestnud liiga kaua. Arstikeskus jäi endale kindlaks - perearsti vastuvõtule te ei saa ja kui tõesti nädala pärast paremaks läinud ei ole, helistage uuesti.
Et oli reede ja nädalavahetus peale tulemas, ei saanud enam niisama passima jääda. Kõne tasulisele arstile, kus öeldi, et nendel perearsti teenust küll ei ole, aga anti nimekiri perearstidest, kes asuvad samas majas ja kuhu oleks ehk võimalik nimekirja välise patsiendina vastuvõtule saada. Vedas. 45 minutit hiljem olin arstikabinetis, kus saadi kohe aru, et asi on halb. Võeti vereproov ja tuvastati väga kõrge põletikutase organismis ja pandi peale õiged ravimid.
3-4 päeva pärast hakkas olukord paranema ja öösiti sai magada juba 5 tundi, põletikutase läks normaalseks ja köha on lõpuks taandunud. Ei olnudki viiruslik köha nagu oma perearstikeskuses kaugjuhtimise teel diagnoositi.
Järeldused:
- teen edaspidi omalt poolt kõik, et mitte rohkem haigeks jääda;
- proovin leida endale uue perearsti, sest kui sellise jama puhul arstile ei saanud, siis ega väiksemate probleemide korral ammugi ei saaks;
- kui tugev haigus on ja oma arsti(keskuse) poolt ebapädevat juttu tuleb, tuleb ise tegutseda ja kiiresti, sest kui õiget ravi ei saa, ei muutu haigus iseenesest paremaks.
No comments:
Post a Comment