Raske on see jooksmine kui jooksutrenni ei tee. Teiste vastupidavusaladega nii ei ole - näiteks rulluisutama võib vabalt võistlusele minna ilma et eelnevalt palju oleks rullitatud ja tulemuses suurt vahet ei pruugi ollagi ning ka sõit võib olla suhteliselt kerge hoolimata vähesest treenitusest. Sama lugu jalgrattaga. Aga jooksmisega on küll vähemalt minul nii, et kui olen vähe jooksnud, on võistlustel raske. Väga raske. Aga just sellised rasked päevad 1 kord nädalas mulle meeldivad - rahvajooksude viimastel kilomeetritel tunnen alati, et ma "elan" Mida raskem on joostes, seda parem on tunne vaimses mõttes ja peale jooksu lõpetamist edenevad kõik muud tegevused nagu muuseas, s.h. töö kontoris, mis tundub puhta meelelahutusena :) Nii et vaatamata kehvale jooksuvormile pingutan ka jooksurajal 1-2 korda nädalas edasi ja mine sa tea, võibolla saabub ükskord ka hetk, kus jooksmine hakkab tunduma lihtsam. Ja kui seda hetke ka ei saabu, ei ole katki midagi, ülejäänud elu suhtes on jooksmise positiivne mõju nagunii olemas!
Nüüd eilse jooksu juurde. Ilm oli jooksimiseks ideaalne - 12-13 kraadi sooja. Lühikesed riided selga ja starti. Kuigi stardis oli ca 500 osalejat, siis mingeid ummikuid ei tekkinud ja kõik said omas tempos liikvele. Rada oli kuiv ja kerge - tõusud/langused puudusid, tempo oli samuti kerge (s.t. aeglane), aga mida edasi, seda raskemaks samm läks. Proovisin joosta nii, et hingamine toimub ainult läbi nina, sest kui juba läbi suu hingamiseks läheb, on pulss jõudnud ilmselgelt liiga kõrgele.
Seega siis - esimesed kilomeetrid kerged, keskmised rasked ja viimased kaks jälle kergemad - kokkuvõttes näitas minu kell netoaega 38.16. See on 30 sekundit rohkem kui eelmisel aastal.
Nagu ütles laupäevasel Berliini rulluisumaratonil 4-da koha saanud ning eilsel Berliini jooksumaratonil peale esimese 30 km läbimist 2 tunniga järgmisele 12 km-le 1 tund ja 15 minutit kulutanud Yann Guyader Prantsusmaalt: no training = no miracle.
Täna hommikul kell 7.30 tegin trenni jõusaalis, homme veel kerge jooks metsas ja kolmapäeval ootabki ees juba Õhtujooks Tartus oma 7 km-se distantsiga.
Nüüd eilse jooksu juurde. Ilm oli jooksimiseks ideaalne - 12-13 kraadi sooja. Lühikesed riided selga ja starti. Kuigi stardis oli ca 500 osalejat, siis mingeid ummikuid ei tekkinud ja kõik said omas tempos liikvele. Rada oli kuiv ja kerge - tõusud/langused puudusid, tempo oli samuti kerge (s.t. aeglane), aga mida edasi, seda raskemaks samm läks. Proovisin joosta nii, et hingamine toimub ainult läbi nina, sest kui juba läbi suu hingamiseks läheb, on pulss jõudnud ilmselgelt liiga kõrgele.
Seega siis - esimesed kilomeetrid kerged, keskmised rasked ja viimased kaks jälle kergemad - kokkuvõttes näitas minu kell netoaega 38.16. See on 30 sekundit rohkem kui eelmisel aastal.
Nagu ütles laupäevasel Berliini rulluisumaratonil 4-da koha saanud ning eilsel Berliini jooksumaratonil peale esimese 30 km läbimist 2 tunniga järgmisele 12 km-le 1 tund ja 15 minutit kulutanud Yann Guyader Prantsusmaalt: no training = no miracle.
Täna hommikul kell 7.30 tegin trenni jõusaalis, homme veel kerge jooks metsas ja kolmapäeval ootabki ees juba Õhtujooks Tartus oma 7 km-se distantsiga.
No comments:
Post a Comment