Niisiis - kaal langeb juba 7-ndat nädalat järjest, trennid käivad reguaalrselt 3+1 meetodil (3 trennipäeva, 1 puhkepäev) ja enesetunne on ka hea - oleks nagu sobiv aeg minna mõnele võistlusele proovima kuidas vorm on? Selliste mõtetega saigi mindud eelmisel laupäeval Pärnusse et Rullituuri raames toimunud Pärnu rullimaratoni poolmaratoni distanstsist osa võtta.
Kõik oli ilus - ilm ideaalne (ei külm, ei palav), rada hea (ei kerge ega raske), sõitjad kõik teada-tuntud, asfalt ideaalne ja nii need kilomeetrid minema hakkasid - algus oli kerge ja nii kuni 9-nda kilomeetrini välja. Aga siis ühel vastutuuleotsal gruppi juhtides tuli korraga nagu sein ette ja see ei olnud selline tunne et "natuke raske on" vaid pigem selline et "astu kohe rajalt kõrvale kui ei taha et midagi väga kehvasti läheks." Nii siis astusingi kõrvale.
Olen ka varem tähele pannud et perioodil kus kaal langeb kaovad energia ja jõud ära - jah, võin trennis pikalt sõita mõõdukas tempos ja kõik on korras, aga niipea kui mingiks ajaks enda pulsitsoonist välja minna, hakkab väga raske. Seega on mul valida kahe variandi vahel: kas lõpetada praegu kaalu langetamine ja keskenduda rulluisuvõistlustele või viia kaalulanguse projekt eesmärgiga saavutada oma 182 cm pikkus juures kaaluks 80 kg edukalt lõpuni ja jätkata seejärel võistlemist.
Paar päeva olen mõelnud ja tundub et mõttekam on jätkata mõõdukas tempos trennidega ja kaalulangetamisega ning siis kui kaaluga on 1:0 tehtud, jätkata sportlike saavutuste poole püüdlemist. Sinna läheb nüüd mõni hea kuu muidugi aega ...
Ühesõnaga - lähematel kuudel ootab ees palju trenne ja kerget söömist ning võistluste poolest vabasid nädalavahetusi :)
Kõik oli ilus - ilm ideaalne (ei külm, ei palav), rada hea (ei kerge ega raske), sõitjad kõik teada-tuntud, asfalt ideaalne ja nii need kilomeetrid minema hakkasid - algus oli kerge ja nii kuni 9-nda kilomeetrini välja. Aga siis ühel vastutuuleotsal gruppi juhtides tuli korraga nagu sein ette ja see ei olnud selline tunne et "natuke raske on" vaid pigem selline et "astu kohe rajalt kõrvale kui ei taha et midagi väga kehvasti läheks." Nii siis astusingi kõrvale.
Olen ka varem tähele pannud et perioodil kus kaal langeb kaovad energia ja jõud ära - jah, võin trennis pikalt sõita mõõdukas tempos ja kõik on korras, aga niipea kui mingiks ajaks enda pulsitsoonist välja minna, hakkab väga raske. Seega on mul valida kahe variandi vahel: kas lõpetada praegu kaalu langetamine ja keskenduda rulluisuvõistlustele või viia kaalulanguse projekt eesmärgiga saavutada oma 182 cm pikkus juures kaaluks 80 kg edukalt lõpuni ja jätkata seejärel võistlemist.
Paar päeva olen mõelnud ja tundub et mõttekam on jätkata mõõdukas tempos trennidega ja kaalulangetamisega ning siis kui kaaluga on 1:0 tehtud, jätkata sportlike saavutuste poole püüdlemist. Sinna läheb nüüd mõni hea kuu muidugi aega ...
Ühesõnaga - lähematel kuudel ootab ees palju trenne ja kerget söömist ning võistluste poolest vabasid nädalavahetusi :)
Positsioonil nr. 3 |
No comments:
Post a Comment