Wednesday, October 10, 2018

Mis tunne on üle mitme aasta jooksmas käia ehk minu Tartu linnamaratoni jooksud 2018

Kui natuke kaugemalt pihta hakata, siis kunagi ammu sai paika pandud oktoobri lõppu Brüsseli-reis ja koos sellega kingiti mulle sünnipäevaks ka 28. oktoobriks Brüsseli poolmaratonist osavõtt. Aga poolmaraton - see on ju 21.1 km jooksmist ja kuigi muid trenne nii rattal, rulluiskudel kui jõusaalis on nüüd järjepidevalt juba pea 5 kuud tehtud, siis viimasest 10 km jooksust sai nüüd täpselt 2 aastat juba mööda :)

Seega kuulusid Tartu linnamaratoni jooksud seekord minu jaoks Brüsseli poolmaratoni ettevalmistuskavasse. Kuna olin varasemalt sel aastal ainult mõned kilomeetrid jooksnud, hakkasin Tartuks ettevalmistumisega kerge hirmuga peale juba möödunud nädala esmaspäeval - tegin Viimsi Golden Clubi jõusaali jooksulindil nii esmaspäeval kui kolmapäeval 3 km jooksmist, mis tundus üllatavalt kerge (tõsi, ka tempo oli hästi rahulik).

Mis mulle Tartu Maratoni ürituste juures meeldib, on see, et programm on alati korralik - laste üritused, enda üritused, expo, väljas söömised, linnas ringivaatamised jne jne kuni Dorpati hotellini välja, mis on alati meie jaoks nö. staabiks olnud Tartu ürituste puhul.

Seekord siis jõudsimegi kohale reedel kella 16.00 paiku. Kõigepealt expo külastus koos numbrite väljavõtmisega, Rademarist jooksutossude ostmine, Da Vincis kerge eine ja hakkaski pihta ettevalmistus jooksuüritusteks, millest esimene toimus juba reede õhtul kell 21.00 - Friday Night Run - 4 km mööda Toomemäge ja Tartu linnatänavaid.

Friday Night Run oli tõesti üks äge üritus - alates Aropi kontserdist Raekoja platsil ja lõpetades jooksu endaga. Minu eesmärk oli distants läbida joostes ilma ühtegi sammu käimata ja see väike eesmärk õnnestus ka täita - jooksutempo oli ca. 7 min/km - ja superenesetunne terveks õhtuks sai selle väikse trenniga tagatud!


Laupäev algas varakult - lastejooksud algasid juba kella 10-st. Aknast vaatas küll vastu vihmane ilm, aga lapsi see ju ei sega, eriti kui finišis on medal, jäätis ja muud asjad iga last ootamas. Meie laps ka muidugi stardis ja meenutab tänaseni kui lahe jooks see oli. Muideks, laps ise on 3-aastane ja see oli tal juba kolmas sügisene lastejooks Tartu linnamaratoni raames. Oma esimese nö. jooksu tegi ta juba natuke-alla-kümnekuusena.


Lastejooksud tehtud, hotelli tagasi ja valmistuma minu 10 km jooksuks. Arvata oli, et ega see väga kerge tulla ei saa kui viimase 2 aasta pikim jooksudistants on olnud eelmise õhtu 4 km. Aga mis seal ikka, Brüssel ju ootab ja peab oma mugavustsoonist välja tulema ning pingutama hakkama.

Stardiks oli päike väljas ja +16 kraadi - ideaalne jooksuilm sügiseses oktoobris. Strateegia oli selline, et tõusud käia kiire sammuga, igas joogipunktis juua ning kui hakkab lõpupoole raskemaks minema, siis kõnd-jooks vaheldumisi et mitte olematu jooksupraktika pealt üle pingutama hakata.

Nii nagu strateegia ette nägi, nii ka läks - tõusud võtsin käies, joogipunktides jõin ja viimased 2 km läbisin jooks-kõnd vaheldumisi. Nii tuligi kokkuvõttes selline päris korralik trenn keskmise kilomeetri ajaga natuke üle 7 min/km. Arvestades viimase paari aasta jooksmisi, oli enesetunne üllatavalt hea.


PS. Järgmised 48 tundi oli küll liikumisega suuremaid-väiksemaid raskusi, aga juba esmaspäeva õhtuks oli kõik niipalju korras, et sai kerge treeningu cross-traineril ära teha. Brüssel ju ootab!


No comments: