Kui 7 nädalat tagasi, 5. juulil uuesti trennitegemist alustasin, oli kohe esimeseks trenniks Elva rullimaratoni 10 km. Veel 7 nädalat hiljem on meeles, et see oli tõesti üks korralik katsumus esimesest kilomeetrist alates kuni finišini välja. Kuigi sellele järgnenud 7 nädalat tõid kaasa ka mõned ajutised tagasilöögid (põiepõletik, kerge haigus, põlvevalu), siis üldkokkuvõttes õnnestus need 7 nädalat küllaltki korralikult ennast füüsiliselt liigutada ja võrdlus oli sel pühapäeval Tartus kohe tunda.
Võrreldes 7 nädala taguse sõiduga Elvas kus hakkas kohe raske, läks Tartus raskemaks alles paar kilomeetrit enne lõppu ja seda ka peamiselt kerge põlvevalu tõttu mis natuke takistas sõitmist. Suurt füüsilist väsimust 21 km läbimine endaga kaasa ei toonud. Ega sõit ka muidugi üleliia kiire ei olnud, aga 152 sõitja hulgas lõpetasin täpselt keskel - 76-ndana.
- läbida maastikurattal järjest 89 km - see oleks konkurentsitult pikim sõit, mida maastikurattal olen kunagi teinud;
- 3. oktoobri Tartu Sügisjooksul proovida 10 km jooksus 1 tunnist jagu saada. Tundub küll kerge eesmärk, aga kui 2 aastat jooksnud ei ole ja kehakaal ka päris ideaalne ei ole, siis see ei saa olema liiga lihtne ... Kui põlv ei peaks võimaldama korralikult joosta, tuleb 10 km jooksu asemel mõni teine samaväärne ettevõtmine rulluiskudel või rattal.
Ja siis peale 3. oktoobrit vaatame edasi 😉
No comments:
Post a Comment