Sel aastal esimest korda ...

... võtsin ette lõuna ajal kepikõnnitrenni. Kuna olen harjunud tegema kõik raskemad tööasjad hommikul, hiljemalt lõunaks, ära, siis võib juba kella 1 paiku kerge trenni ette võtta küll. Ja kuna täna on aktiivse puhkuse päev, sobis kepikõnd lõunavaheajaks päris hästi. Eks see oligi tänasel päeval ainus võimalus end natuke liigutada, sest õhtu jälle kinni:)

Kepikõnd on spordiala, mis mulle annab energiat juurde. Sama seis on rulluisutamisega. Seega, neid alasid võib igal ajal keset tööpäeva ette võtta ja pärast läheb töö palju suurema hooga edasi.

Tänaseks oli ka leitud sobiv riietus - suured tänud eilse loo kommenteerijatele!

Seega siis täna - tund aega aktiivset kõndimist, peamiselt laugetest mägedest üles-alla, natuke sirgel maal ka. Homme jälle jooksma - treeningkaaslasel G-l on kontrollvõistlus. Eks vist oleneb tulemustest, kas ta sellest siia ka natuke kirjutab. Minu rolliks on kaasa joosta, ergutada ja vahepeal juua pakkuda:)

NO DOPING TEAM

Vastavalt selle hooaja võistlusriietusele on minu nö. tiimiks NO DOPING TEAM. 

See tähendab minu jaoks seda, et olen harrastussportlane, kes ei tunne tippspordi ja seal toimuva nö. õhkõrnal jääl käimise vastu enam mitte mingit erilist huvi (lõpuks ometi peale mitmekümneaastast ülisuurt huvi suudeti sellele huvile ühe hooga kriips peale tõmmata eelmisel neljapäeval kell 15.30), ei tarbi mingeid geele, jõujooke ega muud sarnast vaid üritab endast maksimumi anda ainult puhta ja kvaliteetse toitumise pealt. 

Tulevad siis need tulemused sellised nagu nad tulevad - vähemalt saab kogeda head enesetunnet väga paljudel erinevatel spordiüritustel ja loodetavasti peagi ka kõigil mandritel. 

Seega, NO DOPING TEAM !

PS. Samas olen vägagi tolerantne ka kõigi teiste sportlaste suhtes, kes paremate saavutuste nimel tulemust parandavaid aineid tarbivad (niikaua kui see pole päris doping) !

Raske, raske, raske ...

... on korralikult ühitada pingelist tööd ja korralikku jooksutrenni. Võibolla ei olegi võimalik neid ühitada, ei tea, ei ole ka endal korralikku kogemust varasemast ajast. Alati on olnud nii, et kui tööl on olnud pingeline, pole eriti trenni püüdnudki jõuda ja vastupidi.

Aga alates eelmisest sügisest võtsin eesmärgiks, et hoolimata töötempost saavad ka trennid tehtud. Lihtsalt tuleb teha mõistusega, et mitte üle pingutada.

Tänaõhtune jooks oli küll raske - pea valutas kergelt, lisaks hakkas veel jooksu ajal kõht ka valutama - pole just parim kombinatsioon jooksutrenniks :) Aga joostes kergelt, polnud ka kõige hullem, kohati isegi päris kerge. Pulssi küll täna üle 130 ei saanud.

Kuigi enesetunne oli tagasihoidlik nii enne trenni kui trenni ajal, on pärast trenni parem olla kui enne trenni. Olen sama ka varem kogenud - minnes peale pikemat tööpäeva trenni tagasihoidliku tundega, on peale trenni palju parem olla. Seetõttu ka tänase jooksu ette võtsin - et pärast oleks parem :)

Homne tööalane maraton algamas juba kell 6.30 töölaua taga. Tulemas järjekordne pikk ja huvitav päev !

Ülipikk tööpäev ja sport - kas need sobivad kokku ?

Tänane tööpäev algas hommikul natuke peale kella 6. Tööpäeva olulisem osa oli klientide külastamine Tartus, Põlvas ja Viljandis. Lisaks terve päev täis tööalaseid mõtteid ja arutelusid. Muidugi autosõit, seekord kõrvalistmel, 600 km ringis. Ja õhtul kell 7 tööpäev läbi, kodus tagasi.

Algselt oli plaanis täna jooksma minna, aga mida kaugemale tööpäev jõudis, seda rohkem selgeks sai, et sellel puudub igasugune mõte - saaks küll tunnise jooksu kuidagi tehtud, aga mis mõte selle oleks ? Lähed väsinuna, tuled veel rohkem väsinuna. Ja homme kella 6 paiku algab juba uus tööpäev, mis sisaldab endas ka pikka sõitu klientide juurde.

Seega lähme jooksma homme õhtul - kuigi ka homme on (väga) pikk tööpäev, siis ülehomne tööpäev saab alguse alles kell 10 - seega suurepärane võimalus ennast välja magada :)

Minu põhimõte on seega lihtne:
- peale rohkem kui 12-tunnist tööpäeva lähen jooksma, kui tunnen end piisavalt hästi ja järgmine tööpäev on kergem;
- kui enesetunne ei ole kõige värskem ja järgmine tööpäev tuleb ka väga raske, siis lükkub jooksmine edasi - kokkuvõttes peaks see olema ka sportlikule vormile parim valik.

Maraton 2011/ 101. päev. Puhkepäev oleks peaaegu ära ununenud

Üldjuhul on mul treeningkavas iga 3 trennipäeva järel 1 puhkepäev. Täna hakkasin mõtlema, et millal siis  viimati oli puhkepäev ja kohe ei tulnudki meelde - igal juhul oli see kindlasti natuke rohkem  kui 3 päeva tagasi :) Ja kuna see nädal on veel kindlasti plaanis käia korra suusatamas, teha 1 rattatrenn ja joosta poolmaratoni ning ka üks reis Tallinnast päris kaugele, siis tuli täna õhtuks planeeritud jooksmine ära jätta ... ja asendada see laua taga töötegemisega ... kus ma nagunii juba vist üle 10 tunni istunud ja pingsalt erinevatel insener-tehnilistel-finantsilistel teemadel mõelnud olen. Ja muidugi uute tööde tellimusi olen ka vastu võtnud :)

Homme siis spordiradadel tagasi - kunagisel lemmikalal murdmaasuusatamises. Homne enesetunne rajal annab ka vastuse, kas see talv üks suusamaraton ka tuleb või mitte. Positiivse vastuse korral oleks see esimene suusamaraton peale 1999. aastat !


Ilus hommik, mõned aastad tagasi

Uutviisi hommikud ja õhtud

Hiljuti sain tõelise inspiratsiooni osaliseks, kui lugesin ühte ülipopulaarset blogi, kus ühe teemana oli jutuks blogi autori põhimõtted ajakasutuse osas. See oli tõeliselt huvitav lugemine!

Kui veel hiljuti nägi mu keskmine tööpäev välja selline:

9-10 Äratus

10-11 Tööpäeva algus
18-18.30 Tööpäeva lõpp
19-21 Trennis
22-24 Kodus tagasi, puhkus

siis hiljuti said tehtud sellised muutused:
6 Äratus
6.10 Tööpäeva algus töölaua taga
14.30-15 Tööpäeva lõpp
16-18 Trennis
18-23 Tegevused, mis ei ole seotud spordi ega tööga :)

Vaba aega on tekkinud juurde tublisti, alguses ei osanud sellega isegi midagi peale hakata :)

Peamised tegurid, mis efektiivsust tõstnud ja aega juurde andnud on:

- varane ärkamine ja KOHE töö alustamine. Ei vaata arvutis niisama ringi, ei loe lehti, ei vaata telekat, ei joo kohvi ega ei tegele muu ajaraiskamisega. ÜLES JA KOHE TÖÖLE ! Praegune kogemus ütleb, et eriti efektiivne tööaeg on esimesed paar tundi - selle ajaga saab tihtipeale tehtud rohkem kui varasemalt on saanud terve tööpäeva jooksul;

- 100% kontsentreerumine tegevustele, mis käsil on. Tööde lõpuni tegemine - kui võtad midagi käsile, tee maksimaalselt lõpuni. Kokkuvõttes hoiab sellega palju aega kokku;

- vaba aeg on tekkinud normaalsele ajale, kus on midagi vaba ajaga peale hakata. Varasem aeg 22-24 ei olnud vähemalt minu jaoks kõige parem;

- koos kevade tuleku ja varasemate päiksetõusudega on uni ka ise hakanud varem ära minema. Ilmselt on ka tervislikum toitumine oma mõju avaldanud. Igatahes on öine uneaeg hakanud vähenema. Und lihtsalt rohkem ei ole :)

Maraton annab ja võtab!

Pariisi maraton.

Maraton on rõõm! Maraton on energia! Maraton on rahvapidu! - sellised loosungid ja reklaamid on mulle piltidena mällu jäänud suuremate maanteede äärest ja mujalt.

Aga kelle jaoks on maraton rõõm, energia ja rahvapidu? Ise olen tundnud maratonidest kõige suuremat rõõmu ja energiat neid televisioonist vaadates. Vahel on koguni nii suur energilisus peale tulnud, et vaatamise käigus olen välja mõelnud, milline on minu enda järgmine maraton :)  Rahvapeo tunne on olnud eelkõige siis, kui olen käinud maratonil pealtvaatajana. Väga lahe on olnud, eriti veel siis, kui on palju tuttavaid võistlemas.

Aga mis tunded on tekkinud siis, kui olen ise rajal olnud? Võttes kokku kõigi vastupidavusalade maratonide kogemused (suusatamine, rulluisutamine, jooksmine, jalgratas, triatlon) - siis meenuvad järgmised momendid:
- energiat ja rõõmu on olnud reeglina esimesel paaril kilomeetril;
- mida kaugemale stardist liigutud on, seda enam on hakanud peas arvuti tööle - 5 km läbitud 37 veel; 10 läbi, 32 veel jne kuni lõpuni;
- mingil hetkel on peaaegu alati saabunud nö. "surnud punkt", kus olen endale lubanud, et see on viimane kord maratonirajal olla:) ;
- kui finish on käes, on jälle natuke rõõmu ja energiat !
- järgnevad 2-3 päeva puudub igasugune energia, ka suures osas üldse huvi ümberringi toimuva vastu ...
... ja siis hakkabki juba ettevalmistus järgmiseks maratoniks !

Selge on ka see, et mida parem on treenitus, seda rohkem pakub maraton rõõmu ja energiat ning vastupidi. Rajal olles on oluline oskus oma jõuvarusid õigesti jaotada. Minul see tavaliselt pole õnnestunud.

Aga täna sain televiisorist Tartu Maratoni jälgides nii suure energia, et otsustasin üle 10 aasta sel talvel veel ühe suusamaratoni kaasa teha. Lühema distantsi loomulikult ja eesmärgiga tunnetada peale selle läbimist rõõmu ja energiat !

Mitu maratoni võiks aastas joosta ?

Mitu maratoni võiks aastas joosta ? Kas 10 on palju või vähe ? 10 on igatahes see number, millega kavatsen sel aastal hakkama saada. See number sisaldab nii trennis joostavaid maratonidistantse kui võistlusmaratone. Ehk siis alates märtsist 1 maratonidistants kuus. Praeguse plaani järgi saab olema 3 võistlusmaratoni ja 7 treeningmaratoni.


Täpne läbitud maratonide arv selgub muidugi aasta lõpus ja sõltub natuke ka sellest, kas leian kaaslase(d), kellega treeningmaratone koos joosta.

Üleeilsest pikast jooksuotsast olen tänaseks täielikult taastunud ja eilne kolmeosaline treening (lumelükkamine + jõuharjutused jalgadele + kerge vastupidavustrenn) sai ka läbitud. Enesetunne on hea. Tahaks juba sel nädalavahetusel uuesti korraliku pika jooksu teha, aga praegune seisund nõuab veel ettevaatlikkust väga pikkade jooksude osas.

Loodan selle aasta jooksul ka teada saada, miks tippjooksjad jooksevad ainult 2-3 maratoni aastas. Eks ise läbi proovides saab kõige paremini targemaks ja oskab hiljem ka teistele nõu anda.

Kui kellegil on ka plaanis joosta trennis alates märtsist maratonidistantse Tallinna kandis ja sobib kevadel tempoks 4tundi - 4 tundi 15 minutit maratonidistantsile kulutada ning sügisepoole juba 3,5 tunni ringis, siis sobivuse korral saab nende jooksude osas plaane ühitada.

Alkohol teeb spordile ära!

Olen keskmise pikkuse, keskmise kehakaalu, keskmise alkoholitaluvuse ja keskmiste vastupidavuslike võimetega. Sellest hoolimata kehtib järgnev analüüs ainult minu enda ja mõne isiku kohta, keda väga hästi tunnen ja kes käesoleva loo sünnile kaasa on aidanud. Seega, ärge keegi tehke järgneva jutu põhjal kaugeleulatuvamaid järeldusi ega, ammugi mitte, enda peal järgi katsetage. Organismid on erinevad ja igaühele oma!

Olen võrrelnud enda enesetunnet järgmisel päeval - peale veinijoomist ja peale maratonide läbimisi (suuskadel, rulluiskudel, jalgrattaga, joostes) - ja jõudnud lihtsale järeldusele. Enesetunne on ka peale kõige raskema maratoni läbimist järgmisel päeval parem kui peale 0,7 l veini joomist. See on nii olnud eranditult igal korral viimase 20 aasta jooksul ja viimati leidis tõestamist täna hommikul.

Järgmine hommik peale veinijoomist:
- ärkan hiljem kui tavaliselt;
- olen natuke väsinud;
- päev ei tule üldjuhul väga ergas;
- tundub, et aega on parajalt "maha visatud";
... ühesõnaga, midagi liiga head ei tunne, samas pole ka mitte midagi hullu.

Järgmine päev peale pikka ja rasket füüsilist pingutust:
- enesetunne on hea, natuke väsinud, aga ikkagi hea;
- ärkan normaalsel ajal;
- sõltuvalt maratonist on mõned kehaosad natuke kanged, aga see on ajutine;
- on mida eelmisest päevast meenutada ;
... päev on energiline ja tegus. Õhtul on millele tagasi vaadata.

Seega, alkohol on (minu jaoks) ikka täielik killer. Kui mõelda, kui suur füüsiline pingutus on 42 km joosta, 60 km suusatada, 90 km rattaga sõita, 50 km rullitada ... ja siis seda, et 0,7 l veini vajutab sind järgmisel päeval palju rohkem diivanisse kui see raske füüsiline pingutus; rääkimata veel meeleolust, siis on valikuid lihtne teha.

Aga muidugi ... vahel on ka natuke veini hea juua ... muidu ju ei teakski, kui hea võib olla enesetunne :) 

Taastumine ilma keemiata

"Kui peale trenni ei ole aega paar tundi puhata, siis ei ole üldse mõtet trenni tulla"

"Andres, Teil on praegu ju eksamisessioon ja palju tegemist, sel ajal võistlustele ei lähe (ei loe, et ise tahad) ja raskeid trenne ka ei tee järgnevatel nädalatel. Kui eksamid läbi, siis vaatame spordiga tõsisemalt edasi"

Treener Toomas, 1993


Olen viimasel ajal sattunud lugema mitmeid harrastajatele mõeldud toitumissoovitusi, taastumist peale võistlust ja muid analoogseid teemasid. Läbi on käinud eranditult keemia teema - kus rohkem, kus vähem, aga päris ilma keemiata ei ole ma kohanud ühtegi kirjutist.

Olen ise siiani olnud keemia vastane. Miks ?
- need asjad ei ole loomuliku maitsega (spordijoogid, geelid);
- olemata ise toitumisspetsialist, saan ma siiski küllalt hästi aru keemia hävitavast toimest organismile pikemas perspektiivis;
- mu tulemused ei ole ka kõige parematel aastatel (kui kuulusin ühel vastupidavusalal Eesti tippu) olnud seda tüüpi, et oleks olnud vaja taastumist soodustavaid aineid kasutama hakata.

Siiski, tuleb tunnistada - tarbin spordijooke mõned korrad aastas - peale selliseid pingutusi, kus janu on nii suur, et veega enam ära ei lähe ja kindel lemmik on HOPE.

Samas on siin ka ilmselt nii, et harjumused kujunevad noorena ja sel ajal kui mina noor olin ja spordiga alustasin, ei olnud taastumisaineid eriti saada. Kes alustasid nö. Isostari-ajal, tuli ka selle kasutamine loomulikult kaasa ja on tundunud ka edaspidi loomulik.

Mida ma siis kasutan janu kustutamiseks ja söögiks pikkades trennides ja peale trenne ?
- vesi, vesi, vesi ... ;
- banaanid, soovitavalt natuke toored (koored kergelt rohelised);
- mandlid;
- kala või kana 1-2 tundi peale suurt koormust.

Samas on kõik söömised-joomised individuaalsed ja kõige tähtsam, et inimesele endale sobib ja enesetunne on hea. Huvitun erinevatest meetoditest ka edaspidi, võibolla isegi täiustan enda toitumist - eriti, kui veel kunagi tulemusi peaks ka tulema hakkama :)

Kõigele lisaks tuleb tunnistada, et keemia ei kuulunud ka koolis minu lemmikainete hulka. Sain kohe aru, et selle teemaga mind ilmselt miski tulevikus ei seo ja see jäi ainukeseks õppeaineks, kus keemikust ema mind aitas. Õnneks ei olnud vaja palju aidata - 2 kuud, mis ma igal aastal koolis kohal käisin, ei sisaldanud liiga palju keemiaülesandeid :)

PS. Mis veel segab tihtipeale taastumist - eriti noorematel sportlastel ? Arvuti loomulikult. Trenn läbi ja arvutisse huvitavaid asju vaatama - mis vahepeal toimunud on, mis uut kusagil jne. Aga puhkamine ? Jääb järgmiseks korraks :)