Mis seisus on Eesti pikamaajooks ?

Tänane jutt on otseselt ajendatud eilsetest teemaarendustest Eesti suuremates päevalehtdes suusatamise teemal. Hinnang suusatamise tänasele seisule on minu meelest karm aga õiglane - murdmaasuusatamine tipptasemel on Eestis kriisi langemas ja kui vanameistrid Andrus ja Jaak peaksid koos selle hooajaga oma karjäärile joone alla tõmbama, siis ... ei tea, kas järgmisel suvel sõidavad nooremad koondislased Otepääl veel ringi autodega või on all juba jalgrattad ? Murdmaasuusatamise teema otsese jätkuna tuli ka täna uudis, et laskesuusatamisele eraldati Eesti riigi poolt 0,5 miljonit krooni. Seda sammu oli juba ammu oodata, et laskesuusatamisele hakkab raha juurde tulema. Eesti riik tegi otsa lahti ja loodetavasti on sellele sammule järgijaid.

Aga kuidas on lood pikamaajooksuga ? Olen ise selle alaga tihedamalt tegelenud 1989-1993 ja nüüd sellest sügisest uuesti. Neid perioode on huvitav võrrelda. Ma ei mäleta oma parimaid aegu sekundipealt ja neid pole ka tagantjärgi kusagilt välja võtta, aga ei pane palju mööda, kui toon need siin välja:
5 km   16.20
10 km  33.30
Maraton 2:48

Perioodil ca. 20 aastat tagasi oli tegemist suhteliselt keskmiste aegadega. Näiteks sai päris raskel maastikul joostes 5000 m ajaga 17 minutit Tallinna koolide meistrivõistlustel 16-aastaste hulgas 2. koha. Vaadates krossijookse sel aastal, oleks mõnel juhul aeg 16.20 andnud Paveli järel teise koha.

Aeg 33.30 - 34.30 tagas ka koha suurematel jooksudel kusagil esisaja piirimail. Millise koha praegu selliste aegadega saaks ? Tallinna Sügisjooksul oleksin oma parimate aegadega olnud eestlaste hulgas 12 ja üldjärjestuses kusagil 20 koha ringis.

Maraton 2:48 polnud eriline aeg 20 aastat tagasi ega ole ka praegu. Pealegi on see joostud treeningvõistlusena korralikult mõõdetud rajal. Selle aasta Tallinna maratonil oleksin selle ajaga saanud 28 koha, eestlaste hulgas 18. 20 aastat tagasi pidasin ise korralikuks ajaks mida püüdma hakata 2:25. Mäletan ka ühte tolleaegset jooksuajakirja, kus oli üks pikem lugu ühest Sveitsi harrastajate grupist, kes suuremas osas õige treeningu tulemusena said mõneaastase harjutamise tulemusel kätte ajad 2:28. Neist pidasin end siis paremaks:)

Kokkuvõte. Ma ei olnud ise 20 aastat tagasi mingi tugev jooksja. Kui poleks olnud põlvevigastusi, oleksin selleks võibolla saanud. Samas oli jooksutase siis oluliselt kõrgem kui on praegu, kuigi kasutusel polnud pulsikelli, sisetingimustes talvel treenimine oli olematu jne jne. Jooksjad ise olid lihtsalt töökamad.

Tõeline jooksutäht paarikümne aasta tagant on toodud kõrvalpildil.

Õnneks on meil Tiidrek Nurme, kes jookseb aina ilusamaid aegu ja esindab ka minu jaoks väga tõsist ja mõtlevat sportlast. Loodan, et tema vedamisel hakkab aegemisi tõusma ka teiste jooksjate tase !