... ei oleks koolis üldse kehalise kasvatuse tunde; või oleksid need väga erinevad võrreldes nedega, millega ma ise kokku puutusin ja olen kuulnud tänastelt kooliskäijatelt.
Miks ? Kui mõelda emotsioonidele, mis esimestena meenuvad kehalise kasvatuse tundidest, siis:
- mõttetu omavahel võistlemine ja nõrgemate füüsiliste võimetega õpilastele läbi selle koha kätte näitamine;
- normid on üldjuhul sätitud nii, et tugevamate füüsiliste eeldustega õpilased saavad need tehtud ja head hinded; ning loomulikult vastupidi - kellel nõrgemad võimed, siis lootusetus häid hindeid saada ja rikutud tuju ka muidugi garanteeritud;
- nõme higistamine teiste tundide vahepeal;
PS. Mul endal oli koolis kehaline kasvatus 5 ja olin ka enamusest kehalise kasvatuse tundidest vabastatud, kuna esindasin kooli võistlustel; aga seda nõmedust kõrvalt nägin ikkagi ja kuulen mitmelt poolt siiamaani.
Miks ? Kui mõelda emotsioonidele, mis esimestena meenuvad kehalise kasvatuse tundidest, siis:
- mõttetu omavahel võistlemine ja nõrgemate füüsiliste võimetega õpilastele läbi selle koha kätte näitamine;
- normid on üldjuhul sätitud nii, et tugevamate füüsiliste eeldustega õpilased saavad need tehtud ja head hinded; ning loomulikult vastupidi - kellel nõrgemad võimed, siis lootusetus häid hindeid saada ja rikutud tuju ka muidugi garanteeritud;
- nõme higistamine teiste tundide vahepeal;- üldjuhul mitte just kõige meeldivamad õpetajad.
Olen ise kindlal veendumusel, et "tänu" kooli kehalise kasvatuse tundidele kaotavad väga paljud lapsed elu lõpuni spordi vastu igasuguse huvi. Nii ise sporditegemise suhtes kui üleüldse spordi ja kehalise aktiivsuse suhtes.
Kehaline kasvatus koolis - Tempel mällu igaveseks (:
7 comments:
nii see täpselt ju ongi.. jube nõmedad tunnid on (: :)
Kirjutasin praktiliselt samal teemal aasta tagasi: http://www.naistemaailm.ee/?id=33204
See on ka põhjus, miks oma ähmastes missiooniunistustes olen mõelnud kehakultuuriõppe peale, et minna kuhugi maakooli liikumisarmastajaid kasvatama :o)
Väga hästi ja põhjalikult kirjutatud artikkel !
Ma jätkan ka seda teemat lähiajal oma blogis. Üritan nimelt natuke treenida 13-aastast T-d, kes on väga normaalsete füüsiliste eeldustega, aga kehalise kasvatuse tunnid on nii ära tüüdanud ja spordivaimustuse kustutanud, et ... Igatahes ühel rulluisuvõistlusel oleme juba käinud ja võibolla sel suvel tuleb mõni jooksuvõistlus ka. Aga kooli tunnid on nii sügava negatiivse jälje jätnud, et mul tuleb kõik oma veenmisoskused mängu panna ja rohkemgi veel, et spordihuvi uuesti tekiks :)
Hea töö sellisel juhul! Isegi kui olümpiavõitjat ei tule, vaid lihtsalt liikumist armastav inimene, siis on see juba Nobeli väärt.
Jaksu!
Ühinen täiesti eelpoolkõnelejatega. Enesehinnangule annab ikka hullu laksu see normide tagaajamine ja üldistamine. Ma vihkasin täiega kehalist, kuid praegu tegelen enda liigutamisega keskmisest oma vanuses inimestest oluliselt rohkem, kuid see pole küll kunagise jäleda kehalise tulemus. Õnneks mu suht tagasihoidlike kehaliste võimetega tütrel (sünnitrauma tagajärg) on praegu väga mõistev kehalise õpetaja, kuid eelmises koolis kuulsin ikka selliseid jutte laste kohta, et hoia ja keela. Mõni ime, et laps läheb lõpuks madalat enesehinnangut läbi alkoholi või narkootikumi välja elama.
Kehaline peaks eelkõige lapsi panema armastama enda keha ja liigutamist, kuid see, mis praegu toimub, võtab küll viimse kui tahtmise.
Mina armastasin kehalist kasvatust ja see oli minu lemmiktund. Ma käisin kergejõustikus ja veel teisteski liikumistrennides. Olin aktiivne ja oma kooli parim. Mingid normid polnud probleemiks. Ma ei saanud kunagi aru, et kellelgi võiks kehalises probleeme olla.
Tänapäeva lapsed on lihtsalt liiga mugavad. Minu vaba aeg möödus rattaga sõites, kõikjal ronides ja turnides ning pallimänge mängides.
Mulle ei istunud jällegi tööõpetuse tund.
Mul oli ka endal isiklikult väga lihtne nendes kehalise kasvatuse tundides, kus käisin. Kuna konkureerisin vastupidavusaladel Tallinna koolide hulgas aastaid esikohale, siis ei pidanud seal palju käima. Ja eks kõik oleneb ka õpetajatest. Aga ilmselt on ikka väga palju neid, kellel on sellest tunnist kahjuks väga negatiivsed emotsioonid jäänud :) Nagu iga asjaga - erand kinnitab reeglit.
Post a Comment