Aastaid pidasin praktiliselt iga maratoni viimastel kilomeetritel võitlust jalakrampidega. Esimene "võitlus" on siiamaani elavalt meeles. Aasta siis oli 1999 ning sõitsin Haanja suusamaratoni 40 km. Siis oli Haanja suusamaraton vabas stiilis. Mäletan, et ilm oli ilus, kevadine, sooja 4-5 kraadi, suusad oli meie kunagine edukas laskesuusataja Aivo Udras libisema pannud ideaalselt, sõita oli kerge ... ja see ilu kestis kuni 25 km-ni. Sealt edasi, viimased 15 km, olid jalad nii krambis, et peaaegu kogu selle distantsi osa pidin lükkama paaristõugetega. Ja ega Haanjas siis ei ole ju lihtsa profiiliga rada, ilma mägedeta ala oli ainult suusastaadionil. Aga ega ilma jalakrampideta ei oleks see sõit ka siiamaani nii elavalt meeles ...
Uuesti hakkasid jalakrambid ennast meelde tuletama 2008.a.-l kui alustasin rulluisumaratonide sõitmist. Peaaegu iga sõidu viimased kilomeetrid möödusid väga kangete jalgadega. Ise muidugi, vene aja kasvatusega spordiharrastajana, panin selle kõik nõrga treenituse arvele :)
Aga eelmisel aastal, järjekordseks maratoniks valmistudes ostis Gea mulle magneesiumitabletid (needsamad, mis on kõrvaloleval fotol) ja käskis tarvitama hakata. Ja need aitasid. Ning kõik selle aasta võistlused (ning pikemad trennid) on olnud jalakrampidest vabad.
See on hea tunne kui tead ette, et saad võistluse normaalselt lõpuni sõita ja ei pea viimastel kilomeetritel mingeid muid "võitlusi" pidama.
Mina olen magneesiumil põhineva toidulisandiga rahul ja julgen soovitada ka teistele, kellel on probleeme jalakrampidega.
Uuesti hakkasid jalakrambid ennast meelde tuletama 2008.a.-l kui alustasin rulluisumaratonide sõitmist. Peaaegu iga sõidu viimased kilomeetrid möödusid väga kangete jalgadega. Ise muidugi, vene aja kasvatusega spordiharrastajana, panin selle kõik nõrga treenituse arvele :)
Aga eelmisel aastal, järjekordseks maratoniks valmistudes ostis Gea mulle magneesiumitabletid (needsamad, mis on kõrvaloleval fotol) ja käskis tarvitama hakata. Ja need aitasid. Ning kõik selle aasta võistlused (ning pikemad trennid) on olnud jalakrampidest vabad.
See on hea tunne kui tead ette, et saad võistluse normaalselt lõpuni sõita ja ei pea viimastel kilomeetritel mingeid muid "võitlusi" pidama.
Mina olen magneesiumil põhineva toidulisandiga rahul ja julgen soovitada ka teistele, kellel on probleeme jalakrampidega.
2 comments:
Lihtsalt nipiks, et magneesium imendub naha kaudu paremini ja on efektsiivsem. Müüakse küll erinevaid magneesiumõlisid ja spreisid, mida nahale kanda, aga kõige kõige odavam ja lihtsalt on teha lihtsalt magneesiumsoolaga (magneesiumkloriid) (jala)vanne.
Peaks kindlasti ka väiksemaid kotte leidma, aga nt https://apteek.apotheka.ee/product/7808/magneesiumkloriidi-helbed-1kg
Aitäh info eest! Minu kogemused magneesiumiga on suhteliselt väiksed (ainult needsamad toidulisandid, millele oma jutus viitasin) ja olen ise ka selle peale mõelnud, millised on kõige kiiremad viisid magneesiumi organismi jõudmiseks, et kasutada näiteks maratoni lõppfaasides - kui peaks vaja minema
Post a Comment