Wednesday, July 29, 2015

Hakka või plaane muutma ... (venelaste pärast)

Plaanis oli alates sellest nädalast jälle rulluisutamisele keskenduda, aga ... siiani ei ole veel ühtegi sõitu toimunud, kuigi kolmapäeva õhtu hakkab juba kätte jõudma.

Asi ei ole selles, et rullitamine ei meeldiks või selle vastu midagi oleks, aga üks on küll selge - ma ei taha enam sellele Lillepi pargi ringile minna. Lihtsalt vastu hakkab see ühel ja samal ringil sõitmine. Tehtud on seda ka juba omajagu - alates 2009 a.-st ning need 2,45 km on nii pähe kulunud, et juba ainuüksi mõte, et õhtul peaks jälle sinna minema, võtab igasuguse trennituju ära. Ja ega Pirita kandis eriti alternatiivseid sõidukohti ei ole ka.

Peamine, mis minule Lillepi pargis tegelikult aga vastu hakkab, on rajal kakerdavad "viktorid, maksimid, afanassid ja mashad" - need võõramaalastest tegelased, kes ei saa aru liiklusmärkidest, ei oska ei normaalselt (s.t. korralikult ja stabiilselt raja ühes ääres) jalutada ega rattaga sõita (sõidetakse tavaliselt vastupidi teistele sõitjatele), rullitamisest rääkimata. Viimasel ajal on nii olnud et kui juba parklasse jõudes valju vene möla kellegi auto kõlaritest tuleb, läheb tuju nulli - jälle oli neil võõramaalastel vaja siia ronida. Lisaks vastikutele emotsioonidele on sõitmine Lillepi pargis ka üliohtlik - viimases trennis lugesin kokku, et keskmiselt tuleb iga kilomeetri kohta üks ohtlik olukord rajal kakerdavate umbkeelsete tegelaste tulemusel, kes mitte millestki aru ei saa. Tõsi, ühest sõnast saadakse aru - kui mitu venelast mulle järjekordselt laskumisel korraga ette hüppas, käratasin "Idiotõ!" - mispeale tõmmati kohe hoogu tagasi ja jäädi vait.

Jah, tõsi, Lillepi pargi rajal on ka eestlasi, kes ei käitu nii nagu sellistel radadel normaalne käituda on, aga suhe on ca. 20:1 umbkeelsete kangelaste kasuks.

Ning kõigi nende ebameeldivate emotsioonide tulemusena olengi terve selle kevade ja suve keskendunud rattasõidule - võimalike radade valik on tohutu ja mingeid segajaid rajal ei ole. Ning plaane tuleb ka muuta - rullivõistlustest jäävad kavva Tartu Rullimaraton ja Berliin, ülejäänud võistlused tulevad maastikurattal. Kes teab, milleks selline muutus kokkuvõttes hea on.

8 comments:

c said...

ma olen sel hooajal rullsuusaga mitmeid kordi Pirital käinud. No ka ikka, et oleks vaheldust Järvevanale ja Hiiule. Sel aastal on võrreldes varasematega olnud üllatavalt vähe rahvast ja väga vähe selliseid x olukordi. Küll aga iga jumala kord mingid venkud teevad raja ääres suitsu iga ringi ajal kui ma sealt mööda sõidan ja (uskumatu, et ma seda ütlen), see on väga ebameeldiv.
Eelmine kolmapäev oli rada käbisid paksult täis ja seetõttu polnud seal ka rulluisutajaid

Andres said...

Mul on ilmselt venekeelse möla, nende suitsetajate, joojate ja muude umbkeelsete tegelaste suhtes selline allergia tekkinud, et sel aastal lihtsalt ei suuda end motiveerida Lillepisse uisutama minema. Ja hea on, et ilusaid ilmu pole olnud, sest siis on seal seda seltskonda jah kordades rohkem.

Anonymous said...

Pirita-kant on viimaste aastate jooksul täielikult venestunud - venelasi tuleb muudkui juurde ja juurde ning ülteada asjaolu on, et neile meeldib vabas õhus jauramas käia ning Lillepi park on selleks igati sobiv koht.

heikkik said...

ah ega seal piritalgi parem pole, alati leidub üks tüüp, kes jõeäärsel laskumisel sisekurvist mööda pressib :)

Andres said...

Jah, eks mingeid häirivaid tegureid on igal pool, aga Lillepi pargis on minu jaoks kriitiline piir ületatud. Samas on iga asi ka millekski hea - tuli otsida ja leida uued kohad, kus rullidel sõita :)

heikkik said...

eks ma oma eelmises kommentaaris vihjasin tegelikult endale :) ma ise olen 4-5 korda seda lillepi ringi rattaga paar tiiru teinud sel aastal. ja tõesti vist igal korral keegi kõnnib mööda seda rada või sõidab rattaga vastassuunas. reeglina ei ole nad sportimise riides ka.

Andres said...

Sain vihjest aru :)

Andres said...

Rulluisutamisega Lillepi pargis on see probleem, et kuigi mina ise liigun aeglaselt (keskmine kiirus trennis 24-25 km/h), siis laskumistel on kiirused ehk 35 km/h, aga rullidel ei ole pidureid, nii et kui keegi kusagilt ette astub ja ei jõua reageerida, tuleb sõita kas rajalt välja ja proovida siis püsti jääda või maanduda asfaldil - ei ole just head perspektiivid.

Aga uus päris hea rullirada on avastatud, kus ei liigu praktiliselt mitte kedagi - on minu kontoriaknast näha ja kui välja lähen, on rajani alla 1 km - Järvevana tee äärne kergliiklustee.