Saturday, January 24, 2015

Mida kehvemad jooksutossud, seda vähem jalavigastusi?

Möödunud suve alguses hakkasin lugema raamatut "Jooksjana sündinud." Kui pool raamatut oli läbi saanud, kirjutasin ka siin blogis, et tänu nimetatud raamatule olen leidnud enda jaoks variandid, kuidas edaspidi vigastustevabalt joosta.


Ja tõsi ta on, et kui viimatel aastatel ajas üks häda /s.t. jalavigastus) teist taga, siis nüüd ei ole enam ammu mitte midagi viga olnud ja jooksmisega seonduvalt suure tõenäosusega ka mingeid vigastusi tulevikus enam tulemas ei ole.

Kui nüüd eelmise aasta lõpus - selle alguses raamatu lugemisega jätkasin, jõudsin ühe enda jaoks huvitava avastuseni. Nimelt - mida kehvemad on jooksutossud, seda parem jalgadele ja seda väiksem on vigastuste tõenäosus. Selle põhimõtte kohta oli raamatus välja toodud korralik statistika ja täpselt sama järeldub minu enda jooksmistest viimase 30 aasta jooksul.

Alati kui olen endale ostnud korralikud (s.t. jalale väga mugavad) Nike tossud, on sellele järgnenud ka korralik vigastuste jada. Kui jooksin kunagi (2005-2010) kuuel hooajal järjest ühtede tossudega, polnud viga mitte midagi ja ka näiteks täna kui kasutan trennis tosse, mis on täiesti omadega läbi, on jalgadega kõik korras.

Tossud, mis pidasid vastu 6 hooaega
Nii häid spordiraamatuid nagu "Jooksjana sündinud" olen kohanud väga harva. Selles raamatus tundub kõik nii lihtne ja loogiline, et muudkui loed ja noogutad kaasa - kõigega võib nõus olla :)

7 comments:

Anonymous said...

Millal sind siis järgmine kord jooksuvõistluse stardis näha võib?

Andres said...

Selle aasta aprillis - aprillikuu on rulluisuvõistlustest vaba, siis on aega osaleda jooksuüritustel!

Anonymous said...

Küsimus on selles, miks nii vähesed jooksjad selle raamatu põhimõtteid järgivad? On need üldse järgmist väärt põhimõtted kui "kõik" käituvad vastupidi?

Andres said...

Mina arvan, et kõige olulisem ei ole mitte see, millise raamatu põhimõtteid keegi järgib vaid see, et igaüks leiaks enda jaoks õiged põhimõtted üles ja saaks vigastustevabalt harrastussporti teha. Ja minu jaoks on tõde kirjas raamatus "Jooksjana sündinud."

ullarparnat said...

Muidu jutuga nõus, aga pigem ei soovitaks ka väsinud paksu tallaga/suure dropiga tosse. Enda kogemuste põhjal jh need nn mugavad või paksu tallaga tossud toimivad kui nad on alles ostetud, aga kui nende pehmendavad omadused kaovad just siis hakkavad nad vigastusi tootma. Ise kasutan nüüd minimalistlike tosse ja nendega tõesti vigastusi ei esine, samas kui nn kilometraaz on täis joostud, ei ole nende talla omadused oluliselt muutunud ja võib nendega sisuliselt muretult joosta, kuni ribadeks :)

Anonymous said...

2 asja: 1)miskipärast väga häiris, et raamatu pealkiri oli valesti tõlgitud, 2) Nagu K.Port raamatu lõpus asja kokkuvõttis, siis tegelikult kehtib kehvade jooksutossude ning vähese jalavigastuste arvu seostamise teooria jooksjate kohta, kes on ikka enne piisavalt trenni ka teinud, mitte iga algaja kohta...

Andres said...

Minu arvamus on, et igaüks peab leidma endale sobiva variandi - kellele sobivad korralikud tossud, kellele kehvad tossud. Kui ise vaatan ajas tagasi, siis endale sobisid kehvad tossud tõesti ideaalselt siis kui aastas tuli jooksukilomeetreid 3000-4000 ringis. Ja millegipärast sobivad ka täna kui jooksen suhteliselt vähe ja rõhk trennides on muudel aladel.

Aga kokkuvõttes - kui leiad endale sobiva variandi, mis võimaldab täiesti vigastustevabalt tegutseda, on otsingud ennast ära tasunud.